Adrian Mole: metsikud aastad. Päevik

Sue Townsendi teos Adrian Mole: metsikud aastad. Päevik jätkab Adrian Mole’i päevikuvormis esitatud eluloo jälgimist tema varases täiskasvanueas. Adrian on jõudnud kahekümnendatesse eluaastatesse ning püüab leida oma kohta ühiskonnas, mis tundub talle sageli vastuoluline ja juhitamatu. Tema mõtisklused ulatuvad armusuhetest tööotsinguteni, pidevalt saadab teda ebakindlus oma võimete ja valikute suhtes. Tema elu kulgeb väikeste püüdluste ja ootamatute tagasilöökide rütmis, kus lootused ja reaalsus harva kattuvad. Ta kirjutab ausalt oma igapäevastest tähelepanekutest, enesekesksetest arutlustest ning kergelt iroonilisest suhtumisest teda ümbritsevasse maailma.

Teose aluseks olev päevikuformaat võimaldab autoril kujutada peategelase siseilma ja harjumuspärast argipäeva ilma välise draama või suuremate sündmuste vajaduseta. Adrian jääb oma loomu poolest sageli passiivseks vaatlejaks, kes mõtestab ümber sündmusi, millele tal endal on vähe mõju. Ta kommenteerib poliitilisi ja kultuurilisi nähtusi, suutmata neis siiski kindlalt positsioneeruda. Tema isiklik elu, sealhulgas suhted pereliikmete ja naistega, on täis pettumusi, kuid ta ei loobu mõttest, et mõni uus algus võib siiski osutuda määravaks. Townsend jäädvustab vaatepunkti, milles noore täiskasvanu heitlused iseenda ja maailma mõistmisega laienevad aegamisi sotsiaalse kriitika suunas, säilitades samas isikliku ja ajastuomase tooni.