Evelyn Hardcastle'i seitse surma

Stuart Turtoni romaan „Evelyn Hardcastle’i seitse surma“ on žanriliselt ainulaadne segu krimiloost, ulmest ja psühholoogilisest mõistatustest, kus klassikaline inglise mõrvamõistatus põimub ajasilmuse ning identiteedikriisiga. Teose tegevus leiab aset Blackheathi-nimelises mõisahoones, kus peategelane ärkab teadmata, kes ta on või kuidas ta sinna sattus. Peagi selgub, et ta peab lahendama Evelyn Hardcastle’i mõrva, kuid seda mitte ühekordselt – ta kogeb sama päeva uuesti ja uuesti, iga kord erineva isiku kehas, kelle kaudu saab ta uusi teadmisi, kuid satub ühtlasi uute moraalsete ja vaimsete pingete keskele.

Romaani struktuur on keerukas ja nõuab lugejalt pidevat tähelepanu, sest sündmusi esitatakse läbi mitme erineva tegelase vaate, kelle iseloom, eelarvamused ja füüsilised võimed mõjutavad ka seda, kuidas peategelane neid päevi kogeb. Turton loob niiviisi mitmekihilise loo, milles tegelikkus, identiteet ja mälu põrkuvad pidevalt. Aja ja ruumi piiride hägustumise taustal avaneb suletud seltskonna keeruline suhetevõrgustik, mida läbib nii süü kui ka lunastuse motiiv. Lõpplahendus seob kõik harali suundunud niidid ühtseks tervikuks, kuid ei tee seda lihtsalt ega ettearvatavalt, vaid mõtlemapanevalt ja sageli ebamugavalt.

Stuart Turton on inglise kirjanik ja ajakirjanik, kelle debüütromaaniks „Evelyn Hardcastle’i seitse surma“ kujunes kohe rahvusvaheliseks menukiks. Tema stiili iseloomustab žanrite piire kompav jutustamisviis, milles klassikalised kriminaalžanri võtted on sulatatud ulmelise kontseptsiooni ja psühholoogilise süvitsi minekuga. Turton ei keskendu ainult mõistatuse lahendamisele, vaid ka küsimusele, kuidas inimene toimib moraalse surve all ja millise hinnaga tuleb tõde. Tema romaan on samavõrd intellektuaalne väljakutse kui emotsionaalne teekond, mis jääb lugejat saatma ka pärast viimase lehekülje lõpetamist.