Rotikäigud

Stuart Neville’i Rotikäigud toob esile Põhja-Iirimaa lähiajaloo tagajärjed, kus poliitiline vägivald ja isiklik süü põimuvad igapäevase ellujäämisega. Tegevus toimub keskkonnas, kus mineviku konfliktid ei ole veel vaibunud ning vägivalla jäljed on alles tänases. Peategelaseks on endine palgamõrvar, kelle katsed minevik seljataha jätta põrkuvad inimestega, kes ei ole unustanud ega andestanud. Tema teekond ei ole seotud lunastuse otsimisega, vaid püüdega mõista, kas selline võimalus üldse eksisteerib.

Lugu kulgeb läbi kohtumiste, milles iga vestlus ja kokkupõrge taastoodavad vana süsteemi reegleid. Tegelased, kes üritavad elada väljaspool vägivalda, avastavad, et neil puudub selleks vajalik vabadus. Võim, reetmine ja lojaalsus kujunevad mõõdupuuks, mille järgi hinnatakse väärtust ja kuuluvust. Uued ohud ei teki tühjusest, vaid on jätkuks toimimata jäänud leppimisele.

Romaan ei paku lahendust, vaid jälgib olukorda, kus iga valik on seotud varasemate tagajärgedega. Isegi need, kes püüavad jääda kõrvale, satuvad sündmuste keskmesse. Tekst ei keskendu vägivalla kujutamisele kui efektile, vaid näitab selle jääke ja kestvat mõju. Lugejale jääb võimalus otsustada, kas katkestus on võimalik või on kõik juba määratud.