Öö mängud

Stig Dagermani novellikogu „Öö mängud“ ilmus Rootsis 1947. aastal ning tõi autorile tähelepanu kui kirjanikule, kes suutis ühendada eksistentsialistlikud mõtisklused realistliku ja ühiskonnakriitilise ainesega. Eesti keeles avaldati see 1964. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas. Kogu eripära seisneb selles, et varasema tumeda ja pessimistliku tooniga romaanide kõrval pakuvad need novellid uut suunda – siin on rohkem tähelepanu inimeste igapäevaelule ja nende suhestumisele ühiskonnaga. Tekstid toovad esile sotsiaalseid vastuolusid, pingelisi suhteid ja sisemist võitlust, ent jätavad samas ruumi ka helgematele toonidele.

Kogu jutustustes põimuvad realistlikud situatsioonid ja filosoofiline alatoon. Dagerman kasutab sageli lihtsat, ent teravat keelt, mis toob esile tema tegelaste hapruse ja samas nende püüde leida tähendust maailmas, mis näib pärast sõda olevat kindlatest alustest ilma jäänud. Mõnes loos on tunda ka sürrealistlikke varjundeid, meenutades Kafka visandeid, kuid põhirõhk on siiski sotsiaalsel vaatlusel ja inimliku käitumise analüüsil. „Öö mängud“ näitab, kuidas kirjanik liikus sammhaaval eksistentsialistliku ängi juurest realistlikuma kujutamislaadi poole.

Stig Dagerman (1923–1954) oli Rootsi proosakirjanik ja ajakirjanik, kelle looming on jäänud kirjanduslukku vaatamata tema lühikesele elueale. Ta saavutas tuntuse juba 1940. aastatel oma romaanide ja novellikogudega, mis peegeldasid sõjajärgse Euroopa eksistentsiaalset rahutust. Dagermanit on nimetatud oma põlvkonna südametunnistuseks, kuna ta käsitles teravalt nii üksikisiku sisemaailma kui ka ühiskondlikke valupunkte. „Öö mängud“ on tema loomingus oluline teos, mis avab ühtaegu tema filosoofilised juured ja soovi liikuda lähemale realistlikule, inimesekesksele kirjandusele.