Lohetätoveeringuga tüdruk 1. osa

„Lohetätoveeringuga tüdruk” avab Stieg Larssoni kuulsaks saanud „Millenniumi” triloogia. Romaan algab ajakirjanik Mikael Blomkvisti looga, kelle töö ja idealistlik õiglustunne viivad ta vastuollu Rootsi majanduseliidiga. Samal ajal tutvustatakse lugejale Lisbeth Salanderit, erakliku ja keerulise minevikuga noort naist, kelle erakordsed tehnilised oskused ning kartmatu ellujäämisinstinkt muudavad ta üheks kõige isikupärasemaks tegelaseks kriminaalkirjanduses. Nende kahe kokkupuude Henrik Vangeri antud uurimisülesande kaudu viib lugeja sügavale ühe perekonna suletud maailma, mille pinnapealne väärikus varjab süngeid ja veriseid saladusi.

Teos seob kriminaalpõneviku klassikalise uurimismudeli ja sotsiaalse kriitika. Vangeri sugulase Harrieti kadumise lugu on justkui suletud ruumi mõistatus, kus kõik juhtumiga seotud inimesed olid füüsiliselt eraldatud ja potentsiaalselt süüdlased. Blomkvisti ja Salanderi töö paljastab mitte ainult perekonna tumedat minevikku, vaid ka laiemaid ühiskondlikke probleeme: naistevastast vägivalda, korruptsiooni ja võimustruktuuride läbipaistmatust. Lugu kasvab samm-sammult lahti ning muutub ühtaegu nii šokeerivaks kriminaalromaaniks kui ka teravaks sotsiaalseks kommentaariks. Raamatu pingeline atmosfäär ja keerulised karakterid teevad sellest teose, mis köidab lugejat lõpulehekülgedeni.

Stieg Larsson (1954–2004) oli Rootsi ajakirjanik ja kirjanik, kes enne oma kirjanduslikku läbimurret töötas väljaande Expo peatoimetajana, keskendudes äärmusluse ja poliitilise vägivalla uurimisele. Tema kirjanikutee sai rahvusvahelise mõõtme pärast surma, kui „Millenniumi” triloogia ilmus ja pälvis koheselt nii kriitikute kui ka lugejate tähelepanu. Larsson ei näinud ise oma loomingu menu, kuid tema loodud tegelased ja teemad on muutunud püsivaks osaks nüüdisaegsest krimikirjandusest. Tema raamatud on tõlgitud kümnetesse keeltesse ning nendest on valminud ka mitmeid ekraniseeringuid, kinnistades tema koha 21. sajandi kirjandusmaastikul.