Romanovite ettekuulutus

Romaan seab fookusesse ettekuulutuse, mille vari langeb üle Romanovite loo ja venemaise tulevikukujutluse. Teos käivitub hetkest, mil ajalooline vihje satub tänasesse päeva ja sunnib peategelast lahkama allikaid, mille päritolu on ühtaegu legendi ja dokumendi piiril. Jälg viib mööda arhiive, mälestusi ja võimumänge, kus iga uus leid võib muuta kaarti, mille järgi tegelased seni liikunud on. Raamat näitab, kuidas üks sõnum minevikust võib ümber kirjutada rollid olevikus: kellele kuulub õigus igatseda trooni, kes tohib tõlgendada sümbolit ning kuidas määratleda lojaalsus, kui fakt ja uskumus ei lange kokku. Lugu liigub kindla sammuga linnakoridoridest avaramatesse maastikesse ja sealt tagasi, pannes peategelase ühtviisi proovile teadmiste, otsustusvõime ja valmisolekuga riskida.

Teos töötab ajaloo ja põneviku ühenduskoha peal. Raamat rütmistab sündmusi nii, et uurimine, põgenemine ja tõlgendamine vahetuvad, kuid püsivad samal teljel: esmalt märk, siis hüpotees, seejärel kontroll. Ajaloolised detailid ei muutu dekoratsiooniks, vaid saavad ülesandeks, mille lahendus määrab järgmise sammu. Võtmeküsimused on lihtsad, ent teravad: millal muutub allikas usaldusväärseks, kuidas eristada võltsingut, mida teha siis, kui tõde toob kaasa isikliku hinna. Romaan ei lahjenda panuseid, vaid näitab, kuidas surve all tehtud valikud kujundavad nii uurimissuunda kui ka tegelaste omavahelist usaldust. Nii sünnib pingeliin, kus aja surve, vaenlase tempo ja eksituste parandamine hoiavad lugejat sama paikapidava töövõtte juures: pane faktid ritta, kontrolli eeldusi, vali tee, mis kannab.

Steve Berry on põnevuskirjanik, kelle proosa ühendab ajaloo­ainese ja sihipärase süžeekonstruktsiooni. Tema teosed lähtuvad tavaliselt ühest kesksemast ajaloolisest sõlmest, mille lahtikirjutamisel toetutakse järjekindlalt allikaviidetele, vaidlustatud tõlgendustele ja nende ristkontrollile. Autor kasutab selget lauseehitust ja hoiab stseene töös konkreetse ülesandega, mis viib peategelase järgmise kontrollpunktini. Berry pikaajaline huvi õiguse ja võimu mehhanismide vastu kajastub otsustes, mida tegelased peavad tegema piiratud info ja suurte riskide tingimustes. Nõiaringist väljumise võtmeks on siingi sama meetod, mis läbib tema loomingut: mõtestatud tööjaotus, täpne ajastus ja visadus viia hüpotees tõendini, ka juhul, kui tõend osutub ebamugavaks.