Christoph Kolumbuse mälestused 1. osa

Stephen Marlowe romaan Christoph Kolumbuse mälestused 1. osa avab fiktiivse autobiograafia, kus meresõitja jutustab ise oma elust ja püüab panna kirja oma versiooni sündmustest. Teos liigub Kolumbuse lapsepõlve ja noorusaastate juurest mööda Euroopa sadamaid ja merereise, kus ta õpib navigatsiooni, otsib teenistuskohti ja proovib leida koha kõrgemate võimude silmis. Esimene osa näitab, kuidas legendiks muutunud nimi kujuneb välja argiste juhtumite, läbikukkumiste ja poliitiliste kokkupõrgete taustal. Lugeja näeb Kolumbust mitte valmis sangarina, vaid mehena, kes peab end pidevalt tõestama ning kelle tulevased plaanid lääne poole purjetamisest on alles ebamäärased kavatsused, mitte konkreetne projekt.

Raamat kasutab mälestuste vormi, et seada kahtluse alla ametlikud elulood ja kroonikad. Kolumbus pöördub korduvalt oma hilisemate biograafide ja legendide poole, kommenteerib neid ja muudab detaile nii, nagu talle endale sobib. Nii tekib olukord, kus jutustaja püüab ühtaegu tunnistada ja õigustada, ning lugeja peab ise otsustama, kuivõrd seda häält usaldada. Taustal on hiliskeskaegne Euroopa koos usulise kontrolli, inkvisitsiooni, meresõidu ohtude ja algava koloniaalse laienemisega, aga romaan keskendub eelkõige sellele, kuidas need tingimused kujundavad ühe konkreetse inimese valikuid. Esimene osa toob esile, kuidas Kolumbus otsib liitlasi ja võimalusi, kuid jääb veel etappi, kus tema idee Atlandi-ülesest retkest ei ole saanud ametlikku toetust; see annab teisele osale loomuliku jätku.

Stephen Marlowe oli Ameerika kirjanik, kelle loomingus on kokku põimunud kriminaalromaanid, ulme ja ajalooliste tegelaste fiktiivsed elulood. Kirjastuste ja raamatupoodide tutvustused rõhutavad, et ta on tuntud nii detektiivtegelase Chester Drumi looja kui ka selliste romaanide autorina, kus kujutatakse Goyat, Kolumbust, Cervantest ja Edgar Allan Poe’d väljamõeldud autobiograafiate vormis. Christoph Kolumbuse mälestused kuulub sellesse viimasesse ritta: pikemalt uuritud ajalooline materjal on pandud esimeses isikus esitatud eluloo raamidesse, kus tegelane ise tõlgendab oma elu. Marlowe hilisem periood kujuneski just selliste romaanide ümber, mille puhul ajaloolise uurimuse kõrval on keskne jutustaja hääl ja ajaloopildi teadlik moonutamine.