Raamatukogupolitseinik

Stephen Kingi lühiromaan „Raamatukogupolitseinik“ ilmus eesti keeles kirjastuse Kupar väljaandel ning kuulub kogumikku „Neli pärast südaööd“, kus autor eksperimenteerib aja, mälu ja hirmu piire kompavate lugudega. Käesolev teos on neist üks õõvastavamaid, liikudes realistlikust olukorrast vaikselt üle üleloomulikku õudusse. Lugu algab pealtnäha süütu sündmusega: advokaat Sam Peebles laenab avalikust raamatukogust raamatuid, kuid unustab need õigel ajal tagastada. Sellest kujuneb ootamatult painajalik olukord, kus endine raamatukoguhoidja hr. Ardelia Lortz — kummituslik ja ebainimlik kuju — naaseb Samile meelde tuletama, et reeglite rikkumise eest tuleb maksta.

Teos on üles ehitatud psühholoogilise õudusjutuna, milles hirm ei tulene niivõrd füüsilisest ohust, vaid mälust, allasurutud kogemustest ja lapsepõlvetraumadest. King kasutab talle omaselt pealtnäha tavalist keskkonda — väikelinna ja selle raamatukogu —, et ehitada üles sügavamaid hirme käsitlev lugu. Sam Peebles on loo käigus sunnitud silmitsi seisma mitte ainult üleloomuliku ohuga, vaid ka oma isikliku minevikuga, mille ta on aastaid maha surunud. „Raamatukogupolitseinik“ ühendab argise detailitruu maailma häiriva, peaaegu unele sarnaneva reaalsusega, kus piirid tegelikkuse ja hirmufantaasia vahel hakkavad hägustuma.

Stephen King (sünd. 1947) on maailmakuulus Ameerika kirjanik, kelle loomingus põimuvad õudus, ulme ja psühholoogiline põnevus. Ta on tuntud oma oskuse poolest arendada tegelasi ja atmosfääri nii, et ka üleloomulikud sündmused tunduvad loomulikud ja hirmutavalt võimalikud. „Raamatukogupolitseinik“ on hea näide Kingi võimest luua väikestest ja igapäevastest sündmustest keerulisi ja õõvastavaid lugusid, kus minevikuvalud ja isiklikud hirmud saavad füüsilise kuju. See teos sobib lugejale, kes hindab aeglaselt tihenevat pinget ja mitmekihilist psühholoogilist õudust.