Mis hundi suus, see hundi oma

Stephen Kingi „Mis hundi suus, see hundi oma“ („Finders Keepers“) on tema krimitriloogia „Härra Mercedes“ teine osa, mis ühendab klassikalise põneviku elemente kirjanikuelu varjatud tumedate kihtide ja kinnisidee psühholoogilise kujutamisega. Romaani keskmes on noormees nimega Pete Saubers, kes avastab juhuslikult kasti, milles peituvad kadunud kirjaniku käsikirjad ja raha – juhus, mis muudab tema elu, kuid toob endaga kaasa ka ohtliku mineviku varjud. Nimelt on kast seotud Morris Bellamyga, endise fanaatilise raamatusõbraga, kelle kinnisidee kuulsa autori vastu viis ta aastatepikkusesse vangistusse. Kui Bellamy vabaneb, on tal ainult üks eesmärk – saada tagasi, mis tema meelest talle kuulub.

King seob loos kokku kaks ajajoont: 1970. aastad, mil toimus kuritegu, ja ligi neli aastakümmet hiljem aset leidvad sündmused, mis toovad kokku Pete’i, tema perekonna ja Bellamy. Lisaks jätkub ka esimesest osast tuttava eradetektiivi Bill Hodgesi liin, kes astub taas tegevusse, kui minevik ähvardab oleviku üle võtta. Romaan uurib lugemise mõju, loomingulist kinnisideed ja moraalseid piire, mille inimene võib ületada, kui kunst ja tegelikkus ohtlikult põimuvad. Kingi tavapärane psühholoogiline täpsus ilmneb nii tegelaste siseilmade avamises kui ka järjest tihenevas pinges, millel on ehedalt eksistentsiaalne alatoon.

Stephen King on Ameerika üks mõjukamaid nüüdisautoreid, kes on tuntud oma oskuse poolest ühendada üleloomulik, psühholoogiline ja kriminaalne temaatika. „Mis hundi suus, see hundi oma“ kuulub tema realistlikumate romaanide hulka, kus müstika asemel on keskne roll kinnisideel, vägivallal ja süütusel sattuda ohu keskmesse. Romaan on iseseisvalt loetav, kuid pakub sügavamat mõistmist neile, kes tunnevad triloogia tegelasi varasemast. Kingi ladus jutustamisstiil, pinge peen doseerimine ja moraalne kahepalgelisus loovad loo, mis uurib, kui habras võib olla piir lugeja ja loo, mõistuse ja kinnisidee vahel.