Peotäis pruute

Stephanie Laurensi romaan „Peotäis pruute“ viib lugeja 19. sajandi Inglismaa kõrgseltskonda, kus elu kulgeb justkui etiketireeglite jada, ent südameasjad ei allu alati rangetele ootustele. Tegu on romaaniga, kus perekondlikud kohustused ja armastuseotsingud põimuvad järjest keerukamate suhete ja saladustega. Loo keskmes on kindlameelne ja iseseisev naine, kelle teele satub mees, kelle kavatsused on esmapilgul ebaselged, kuid kelle varjust hakkab peagi kerkima kaotusvalu ja vankumatu lojaalsuse kiht. Lugeja satub sündmustesse, kus abiellumisplaanid, väärikad suguvõsad ja ootamatud kired ei jäta kedagi puutumata.

Romaani sündmustik rullub lahti järjest tihedamas tempos, kui algul lihtsana tunduv kokkulepe hakkab kiskuma tegelasi omaette võrgustikku. Kihlumine, mis esialgu näib kasulik lahendusena mõlemale poolele, kujuneb millekski sügavamaks – sedamööda, kuidas tegelased üksteisega lähemalt tuttavaks saavad, hakkavad ilmnema minevikuvarjud ja vastamata küsimused. Vaatamata ühiskondlikele piiridele ja peretraditsioonidele hakkab looma end ruum usalduseks, kuid selle teekonna jooksul tuleb mõlemal peategelasel astuda vastu ka omaenese sisemistele hirmudele ja ootustele.

Stephanie Laurens on üks tuntumaid ajaloolise armastusromaani viljelejaid, kelle teoseid iseloomustab detailne ajastuõhustik ja kompleksne tegelaskujude areng. Ta on tuntud eelkõige Cynsterite saaga poolest, mille juurde ka see teos temaatiliselt haakub. Laurens kasutab tihti motiive nagu au, perekond ja romantiline pinge, luues maailmu, kus romantiline süžee põimub ajastule omase komberuumi ja ühiskondliku survega. *Peotäis pruute* on üks paljudest tema romaanidest, kus tundepuhangud ja mõistuslikud kaalutlused põrkuvad, ent lõppjäreldused sünnivad alati südamest.