Punane ja must. XIX sajandi kroonika

Stendhali romaan „Punane ja must. XIX sajandi kroonika“ on üks 19. sajandi prantsuse kirjanduse tähtteoseid, mis kujutab tundlikult ja täpselt ajastu sotsiaalset, poliitilist ja vaimset olukorda läbi peategelase – ambitsioonika noormehe Julien Soreli – eluloo. Julien on madalast soost, kuid intelligentsi ja sihikindlusega noormees, kes püüab tõusta ühiskonna tippu, kasutades nii kiriku kui ka armee pakutavaid võimalusi. Romaani pealkiri viitabki nendele kahele institutsioonile – punane kui sõjaväe sümbol, must kui vaimuliku seisuse värv. Teos jälgib noormehe sisemisi heitlusi ja kompromisse oma tõusu nimel maailmas, kus positsioon ja päritolu määravad inimese saatuse.

Stendhal seob terava psühholoogilise analüüsi detailse ühiskonnakriitikaga, luues karakteri, kelle ambitsioon ja idealism põrkuvad korduvalt silmakirjalikkuse, võimuiha ja klassipiiride vastu. Julien Soreli karakter on keeruline: ühtaegu sentimentaalne ja kalkuleeriv, siiras ja manipuleeriv. Tema suhted teiste tegelastega – eriti armusuhted – on määrava tähtsusega, kuid nendegi kaudu uurib autor pigem võimu, soovi kuuluda ja hirmu alanduse ees. Teose sündmustik kulgeb läbi provintsi ja pealinna, läbi salajaste kirgede ja avalike auastmete, peegeldades kogu Prantsuse ühiskonna kihistumist ja varjatud sisekonflikte pärast Napoleoni aega.

Stendhal (1783–1842), kodanikunimega Marie-Henri Beyle, oli oma aja ees modernistlikult mõtlev autor, kelle teoseid hinnati laiemalt alles pärast tema surma. „Punane ja must“ ilmus 1830. aastal ning seda peetakse sageli psühholoogilise romaani üheks varaseks tipuks. Ta kirjutas selgelt, täpselt ja sisemiselt kaasahaaravalt, püüdes „anda romaanile tõe peegli“, nagu ta ise kirjeldas. Tänapäeva väljaanne võimaldab eesti lugejal osa saada sellest klassikalisest tekstist tänapäevases tõlkes, säilitades nii ajastu vaimu kui ka peategelase kõneka sisemaailma nüansid. Tegemist on mitmekihilise romaaniga, mille teemad on aktuaalsed ka tänapäeva ühiskondlikes tõusudes ja langustes.