Punane ja must. XIX sajandi kroonika

Stendhali romaan „Punane ja must. XIX sajandi kroonika“ kuulub prantsuse realistliku kirjanduse tippteoste hulka ning kujutab noore ambitsioonika mehe, Julien Soreli, sisemist ja ühiskondlikku võitlust 19. sajandi alguse Prantsusmaal. Julien on vaesest puusepa perest pärit noormees, kes ihaldab pääseda kõrgematesse ühiskonnakihtidesse. Ta laveerib vaimuliku ja sõjalise karjääri vahel – need sümboliseerivadki romaani pealkirjas esinevaid „must“ ja „punane“ –, püüdes määrata oma elu suunda korraga nii moraalse kui ka ambitsioonika inimese vaatepunktist. Soreli teekond läbi provintsilinna ja Pariisi toob esile teravad vastuolud inimese sisemuses ja sotsiaalses keskkonnas, kus valitsevad silmakirjalikkus, klassipiirid ja oportunism.

Romaan hargneb kahes vaatuses – esmalt Julien’i elust väikekodanlikus Verrières’s, kus ta töötab koduõpetajana ja armub oma tööandja proua de Rênali, ning seejärel Pariisis, kus ta satub kõrgema aristokraatia mõjuvälja ja alustab suhet Mathilde de La Mole’iga. Mõlemad armusuhted on samaaegselt siirad ja kalkuleeritud, sest armastus ja edutung on Julien’i jaoks pidevas sisemises konfliktis. Stendhal kujutab teda kui mitmetasandilist tegelast: tundlikku, kuid ülbe; arukat, kuid sageli impulsiivset. Läbi Julien’i elutee heidab romaan kriitilise pilgu Prantsusmaa taastatud monarhia ajastu väärtushinnangutele, kus moraal ja võim on tihti vastuolus ning tõeline isikuvabadus tundub kättesaamatuna.

Stendhal, kodanikunimega Marie-Henri Beyle (1783–1842), oli prantsuse kirjanik ja esseist, kelle looming ühendab psühholoogilist analüüsi, sotsiaalset kriitikat ja isiklikku introspektsiooni. „Punane ja must“, ilmunud 1830. aastal, on tema olulisimaid teoseid, mille mõjuala ulatub 20. sajandi eksistentsialistidest kuni tänapäevaste realistideni. Teose alapealkiri „XIX sajandi kroonika“ viitab sellele, et romaan ei püüa olla üksnes ilukirjanduslik lugu, vaid peegeldab ka konkreetset ajastut ja selle ideelisi vastuolusid. Eesti keeles avaldati „Punane ja must“ esmakordselt 1952. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel ning see on jäänud oluliseks lugemisvaraks klassikalise romaanikunsti huvilistele.