Aegluse avastamine

„Aegluse avastamine“ on Sten Nadolny romaan, mis jutustab Inglise meresõitja ja põhjapooluseuurija John Franklini loo. Teos ei ole tavaline biograafia, vaid filosoofiline arutlus aja ja tajumise üle. Franklin, kelle aeglane mõtlemine ja rahulik reageerimine muudavad ta lapsepõlves kohmakaks, avastab tasapisi, et just aeglus annab talle võime märgata maailma sügavamat korda. Tema teekond viib mereväkke, kus ta osaleb Kopenhaageni ja Trafalgari lahingutes, ning hiljem Loodeväila otsingutele, kus kannatlikkus ja sisemine rütm saavad ellujäämise eelduseks.

Romaani keskmes on küsimus, kuidas aeg määrab inimese olemuse ja suhtumise tegelikkusesse. Franklin seisab silmitsi ajastu kiiruse ja tulemuslikkuse kultusega, ent leiab selles maailmas oma tee, kus mõtlemine ja tunnetamine toimuvad teises tempos. Tema aeglus muutub teadvustamise viisiks, vastupanuks tempole ja mööduvusele. Nii saab loost omamoodi aegluse manifest, mis näitab, et süvenemine ja kannatlikkus võivad olla samavõrd loomingulised kui tegevus ja kiirus. Merereiside ja avastuste taustal tekib meditatiivne pilt inimesest, kes elab maailmaga omas rütmis.

Sten Nadolny on saksa kirjanik, kelle looming ühendab ajaloolise jutustuse ja mõttelise üldistuse. Tema teosed keskenduvad sageli inimese sisemisele kasvule ja ajatunnetusele, uurides, kuidas välised sündmused peegelduvad teadvuses. „Aegluse avastamine“ tõi autorile rahvusvahelise tuntuse ning tõstis esile tema eripärase oskuse siduda ajalooline materjal poeetilise ja filosoofilise käsitlusega. Nadolny kirjutab nõnda, et aeg muutub tegelaseks omaette – nähtamatuks jõuks, mis vormib mõistmist ja elamise tähendust.