Tallinn. Kunstiajalooline ülevaade

Sten Karlingu teos „Tallinn. Kunstiajalooline ülevaade” on mahukas käsitlus, mis valmis juba 1937. aastal, kuid avaldati trükis esmakordselt ligi seitsekümmend aastat hiljem. Raamat pakub põhjaliku ülevaate Tallinna arhitektuuri- ja kunstiajaloolisest pärandist, kirjeldades linna kujunemist ja selle kultuurilisi mõjutusi. Tekst avab vanalinna ehituskunsti, kirikute, kloostrite ja kodanike elamute mitmekesise pildi, tuues esile nii rahvusvahelisi mõjusid kui ka kohaliku eripära. Teos on väärtuslik nii ajaloolasele kui ka laiemale huvilisele, sest see talletab vaatenurki ja teadmisi ajast, mil Eesti kunstiajalugu kujunes omaette teadusdistsipliiniks.

Raamatu väljaandmine on oluline kultuurilooline sündmus, sest see taastab katkestuse, mille tekitasid poliitilised olud. Karlingu käsitluses on näha 1930. aastate teaduslikku rangust, kuid samas ka huvi Tallinna kui tervikliku ajaloolise linna vastu. Lisaks originaaltekstile on uustrükile lisatud kommentaarid kunstiteadlastelt Krista Kodreselt ja Kersti Markuse, kes aitavad mõtestada raamatu ajaloolist ja teaduslikku tähtsust. Nii on lugejal võimalik näha Tallinna kunstiajalugu nii Karlingu-aegse uurimisloo kui ka tänapäeva teadmiste valguses.

Sten Ingvar Karling (1906–1987) oli eesti päritolu kunstiajaloolane, kes töötas Tartu Ülikoolis ja kujundas 1930. aastatel kunstiajaloo õppetooli. Tema koolkonda kuulusid mitmed hiljem tuntuks saanud kunstiteadlased, sealhulgas Helmi Üprus, Armin Tuulse ja Villem Raam. Karlingu töö oli olulisel määral katkestatud nõukogude okupatsiooni ajal, mil tema nimi ja panus vajusid unustusse. „Tallinna” avaldamine on austusavaldus talle ning meenutus tema rollist eesti kunstiajaloo teaduse rajamisel. Tema pärand elab edasi nii tema kirjutistes kui ka õpilaste kaudu edasi antud teadmistes.