Fragmendid. Luuletused, isiklikud märkmed, kirjad

Stanley Bruchtali „Fragmendid. Luuletused, isiklikud märkmed, kirjad“ on mitmekihiline kogumik, mis põimib luule, proosalise enesevaatluse ja epistolaarse vormi isiklikuks ja introspektiivseks tervikuks. Raamat ei järgi klassikalist kompositsiooni, vaid voolab fragmendina – justkui katkendid päevikust või mõttelistest vestlustest, mis on aja jooksul talletunud. Lugeja ette laotub sisekaemuslik rännak, milles autor kõneleb tundlikult oma sisemaailmast, suhetest ja ajatunnetusest. Mõtted vahelduvad luulevormidega, milles on tunda nii igatsust, kui ka vaikseid leppimisi, ning kirjade kaudu saab aimu autori suhtest nii iseenda kui teistega. Kogu tekst on tugevalt isikuline, peaaegu pihtimuslik, kuid siiski poeetilise distantsiga esitatud.

Kogumiku tonaalsus on vahelduv: lüüriline luule osutub kohati rahutuks ja rahulikuks ühtaegu, märkmed toovad sisse hetketajust kantud realismi ning kirjad lisavad isikliku ajajoonele sidet ja arengut. Teemadeks on sageli olemise haprus, armastus, igapäevase elu absurdsus, enesekahtlus, kuid ka püüd selguse ja rahu poole. Bruchtal ei taotle teksti sulgemist kindlasse vormi või tähendusse – „Fragmendid“ ongi eelkõige killustatuse aktsepteerimine kui olemise osa. Raamatus ei domineeri ei lugu ega sõnum, vaid tähelepanu pööratakse seisunditele ja tunnetele, mis on aja ja sõnade kaudu jäädvustatud, kuid mitte defineeritud. Just see annab teosele meditatiivse ja ajatust kandva mõõtme.

Stanley Bruchtal on autor, kelle looming jääb väljapoole peavoolu, olles pigem kultuuriperifeeria hääletu, ent tundlik vaatleja. Tema tekstid räägivad inimesest, kes kuulab rohkem kui kõneleb, ning kelle maailm on pigem sisemine kui väline. „Fragmendid“ on sobiv lugemine neile, kes otsivad kirjandusest ehedust ja vaikset, ent ausat häält. Bruchtali keel on napp, aga täpne – iga sõna tundub valitud mitte vormi, vaid mõtte kaalu järgi. See raamat ei vasta küsimustele, vaid kutsub küsima. Vaikselt, aga visalt.