Teekond

Stanislaw Dygati romaan Teekond jälgib tagasihoidlikku Varssavi ametnikku Henryk Szalejid, kes asub esimest korda elus välismaareisile. Kutse saabub nooremalt vennalt, kellest on saanud tuntud filmirežissöör, ning teekond Itaaliasse paistab esialgu lihtsa perekondliku külaskäiguna. Rongid, hotellid ja filmivõtteplatsid avavad aga tasapisi mehe mineviku: kooliaastate alaväärsustunde, sõjaaegsed hirmud ja aastatega kivistunud pettumuse iseenda vastu. Välised seiklused jäävad tagasihoidlikuks, sest tegelik pingeväli kulgeb Henryki peas, kus ammused unistused ja praegune hall argipäev põrkuvad üksteisega.

Teekond on korraga reisikiri ja siseilmale keskenduv romaan, kus välismaale sõit muutub enesevaatluseks. Dygat jätab poliitilise tausta tagaplaanile ning uurib inimese sisemisi vastuolusid: kadedust eduka venna vastu, solvumisi, mida ei ole kunagi välja öeldud, ja lootust, et uus paik või juhuslik kohtumine võiks kogu elu ümber pöörata. Lugu liigub rahulikult oleviku ja mineviku vahel, põimides mälestusi ja väikeseid alandusi, mis on peategelase enesehinnangu aastaid õõnestanud. Nii kasvabki lihtsast sõidust lõuna poole lugu illusioonidest ja nende paratamatust kokkupõrkest tegelikkusega, olgu teemaks armastus, perekond või ihaldatud Itaalia.

Stanislaw Dygat kuulub poola sõjajärgse proosa olulisemate nimede hulka, keda tuntakse eeskätt irooniat ja eneseirooniat ühendava jutustamisviisi poolest. Romaanide Jezioro Bodenskie, Pozegnania, Teekond ja hilisem Disneyland tegelased on tavaliselt haritud, kuid elus kõrvale jäänud inimesed, kes üritavad leida mingitki mõtet oma kompromisside ja luhtunud plaanide jadas. Dygat kasutab nappi, täpset keelt ning laseb pingel kasvada igapäevaste olukordade, pooltooni nalja ja vaikivate süüdistuste kaudu. Nii on ka Teekond osa tema laiemast arutelust selle üle, kuidas üks põlvkond püüab korraga elada edasi ja samal ajal aru saada, kus kõik valesti läks.