Standardkiri ja promstroiprojektkiri

„Standardkiri ja promstroiprojektkiri“ on 1950. aastate teise poole nõukogude tehnokraatlikus vaimus koostatud käsiraamat, mille eesmärk on ühtlustada ja selgitada dokumentide koostamise põhimõtteid tööstusliku projekteerimise ja ehituse kontekstis. Teos keskendub kahele tähtsale kirjatüübile – standardkirjale ning promstroiprojektkirjale –, mis olid Nõukogude Liidu planeeritud majanduse ja bürokraatliku haldussüsteemi lahutamatuks osaks. Raamat ei paku pelgalt vormistamisreegleid, vaid juhendab lugejat ka sisuliste nõuete, terminoloogia ja korrektse ülesehituse osas, mis olid hädavajalikud tehniliste projektide ja ehitusdokumentide korrektseks vormistamiseks.

Standardkiri käsitleb üldisi tüüpvorme, mida kasutati ametlikus kirjavahetuses, ning määratleb reeglid nii sõnastuse, vormingu kui ka logilise järjestuse osas. Promstroiprojektkirja osa on spetsiifilisem, keskendudes ehitus- ja projekteerimisasutuste tööks vajalike dokumentide vormistamisele. See hõlmab andmete esitamise järjekorda, tehniliste osade struktureerimist ning viiteid kehtivatele normatiividele ja standarditele. Raamat on illustreeritud näidiste, skeemide ja vormitabelitega, mis aitavad juhendit igapäevases töös rakendada. Erilist tähelepanu pööratakse dokumendikeele täpsusele ja normatiivsele ühtsusele, mis oli keskse tähtsusega masstoodangule orienteeritud majanduse tingimustes.

Autorite kollektiiv on jäänud anonüümseks, viidates pigem koostamisele institutsionaalsel tasandil – sellist tüüpi käsiraamatud olid tavaliselt valminud vastava ministeeriumi, standardikomitee või spetsialiseeritud teadusasutuse tellimusel. Raamat peegeldab oma ajastu ideoloogiat ja halduspraktikat, olles ühtaegu ajalooline allikas ja näide sellest, kuidas dokumenteerimine oli rangelt reglementeeritud ning seotud majanduse juhtimise tsentraliseeritud süsteemiga. Tänapäeval on teos pigem huvipakkuv dokumentaalkultuuri ja bürokraatia ajaloo uurijatele kui praktiliseks kasutuseks mõeldud abivahend.