Spordi üldained. I tase

SISUKORDBIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIALÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST. Vahur ÖöpikTREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur ÖöpikINIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan PortOLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan PortSPORDIMEDITSIINSPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein JalakSAGEDESEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim SchneiderSAGEDESEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED.KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein JalakPEDAGOOGIKATREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants NurmekiviSPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMADAMINE. Jaan LokoKEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants NurmekiviSPORDIPSÜHHOLOOGIASPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave HannusTREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo ThomsonMOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave HannusÜLDTEADMISEDSISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia RandmaSPORDITURUNDUS. Lennart RaudseppSPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS,SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas TõniseLÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSESTVAHUR ÖÖPIKINIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIAInimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit spordianatoomia üldiselt ei kasutata, spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena.Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda nii keha ehituse kui ka talitluse tasandil. Oluline on teadvustada, et ebaõige treeningukava mitte üksnes ei raskenda seatud eesmärkide saavutamist, vaid võib organismi arendamise ja täiustamise asemel seda hoopis tõsiselt kahjustada. Enesestmõistetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile välja ravimi, tunneb selle toimet ja võimalikke kõrvalmõjusid ning on võimeline määrama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma õpilaste mõjutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine on treenerile möödapääsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mõjutusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega.