Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas

Teaduskogumik „Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas“ keskendub sellele, kuidas Eesti elanikud mõtestavad õiglust, võrdsust ja solidaarsust postkommunistlikus ühiskonnas. Uurimuse lähtekohaks on arusaam, et õigluse tajumine ei põhine ainult seadustel ja institutsioonidel, vaid kujuneb kultuuriliste ja ajalooliste kogemuste kaudu. Autorid analüüsivad erinevate sotsiaalsete rühmade hoiakuid ja ootusi, kasutades selleks kvantitatiivseid küsitlusi ja kvalitatiivseid intervjuusid. Käsitletakse muu hulgas suhtumist maksusüsteemi, sotsiaalkindlustusse, haridusse ja tööturgu ning uuritakse, millist rolli mängivad väärtushinnangud inimeste hinnangutes ühiskondlikule korraldusele.

Teos näitab, et kuigi Eesti ühiskonnas on võrreldes 1990. aastatega toimunud märkimisväärsed muutused, on sotsiaalse õigluse tajumises jätkuvalt nähtavad nii postsotsialistlikud kui ka neoliberaalsed jooned. Uurijad toovad esile teatud vastuolusid inimeste ootustes: ühest küljest peetakse oluliseks isiklikku vastutust ja ettevõtlikkust, teisalt oodatakse riigilt tuge sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamisel. Eraldi tähelepanu pööratakse sellele, kuidas õiglust mõistetakse erinevates vanuse-, haridus- ja sissetulekugruppides, ning millised narratiivid domineerivad meedias ja poliitilises diskursuses. Analüüsi kaudu joonistub välja keeruline, kuid informatiivne pilt ühiskondlikest hoiakutest, mis aitavad mõista nii valimiskäitumist kui ka avalikku arvamust sotsiaalpoliitiliste reformide suhtes.

Raamatu on koostanud Tartu Ülikooli sotsioloogid ja ühiskonnateadlased, kes on aastaid tegelenud väärtuste ja hoiakute uurimisega Eestis. Kogumik tugineb laiapõhjalistele andmetele ja metodoloogiliselt mitmekesistele käsitlusviisidele, pakkudes rikkalikku ainest nii teadlastele kui ka poliitikakujundajatele. See on oluline lugemine kõigile, kes tunnevad huvi sotsiaalse sidususe, õigluse kontseptsioonide ja ühiskondlike muutuste mõtestamise vastu Eesti kontekstis.