Soome õigusajaloo põhijooned. Kogumik

Kogumik „Soome õigusajaloo põhijooned” annab eesti lugejale tervikpildi Soome õiguskultuuri kujunemisest, liites ühte köitesse artiklid varasemast ajaloost kuni moodsate institutsioonide tekkeni. Raamat on koostatud akadeemilise ülevaateteosena: sissevaated liiguvad karistusnormidest ja kohtukorraldusest avaliku võimu organisatsiooni ning kohaliku omavalitsuseni, näidates, kuidas õigus kohaneb ühiskonna muutusega. Eestikeelse väljaande pani kokku Pia Letto-Vanamo; tõlketöö kaasab mitu eesti õiguskultuuris tuntud vahendajat, mis tagab terminoloogia ühtluse ja loetavuse. Ülevaade on mõeldud mitte ainult õigusteaduse tudengile, vaid ka ajaloolasele ja praktikule, kes vajab selget teekaarti Soome normide ja institutsioonide kujunemisel.

Sisuline haare on lai ja liigendatud. Varase karistuspraktika ja kohtumenetluse kõrval käsitletakse pärimiskorda maaomandussuhetes ning testamendisätete arengut; peresuhetest antakse ülevaade abielu ja eestkoste ajaloo kaudu. Riigiõigusliku arengu teljel vaadeldakse riigikorra ja organite kujunemist ning liikumist privileegidest põhiõigusteni; ametnikkonna kujunemise kõrval jälgitakse majandusõiguse liberaliseerimist, sotsiaalseadusandluse kasvamist ning moodsa tööõiguse kontuure. Maksuõiguses antakse tulumaksu kujunemisjooned; kriminaalõiguses eristub autonoomia aeg ning sellele järgnev XX sajandi arendus koos kohtumõistmise moderniseerumisega; tsiviilõiguses kirjeldatakse süstemaatika tüvitekke. Kogumiku autorite seas on Soome õiguse ajaloo võtmekirjutajaid (nt Heikki Pihlajamäki, Aulis Aarnio, Heikki Ylikangas), mis võimaldab näha nii üksikvaldkondade nüansse kui ka üldistatud arengujoont.

Raamat toimib tööriistana, mis aitab võrrelda Soome ja Eesti õiguse kujunemisteid, tõsta välja ühisjooni ning erisusi ja asetada need ajaloolisse konteksti. Artiklite ülesehitus hoiab metoodika selge: kõigepealt probleem ja allikakorpus, sellele järgneb arengujoon ning kokkuvõte, mis seob üksiknäite tagasi süsteemiga. Praktiku jaoks pakub kogumik viitekohti, kust otsida paralleele põhiseadusliku järelevalve, kohtumenetluse reformi, sotsiaalpoliitika või maksukorralduse ajaloo aruteludes; uurija jaoks on see sissepääs bibliograafiasse ja vaidlustesse, mis määrasid põhjanaabrite õigusmoderniseerumise trajektoori. Kogumik hoiab fookuse all faktilise materjali ja tõlgenduse tasakaalu, et näidata, kuidas normide muutus sünnib institutsionaalse järjepidevuse ja katkestuse pingeväljas.