Kuuskümmend kuus

„Kuuskümmend kuus“ on Šolom Aleihhemi jutustuste kogumik, mis koondab mitmeid autori lühemaid tekste. Kogumiku peatükid annavad hea ülevaate tema loomingulistest motiividest ja teemadest – inimeste argipäevast, väikelinna olust, unistustest ja püüdlustest. Raamatusse on valitud lood „Kolm peakest“, „Hoišane-rabe ime“, „Pulmad ilma pillimeesteta“, „Gümnaasium“, „Minu esimene romaan“, „Sakslane“, nimilugu „Kuuskümmend kuus“ ning kuulus „Kui mina oleksin Rothschild“. Need tekstid heidavad pilgu nii lapsepõlve- ja koolimälestustele kui ka juudi kogukonna elu iseärasustele ning inimlikele soovidele.

Kogumikus on esindatud nii humoorikad juhtumised kui ka mõtlikumad, iroonilise alatooniga pildikesed. Aleihhemi stiilile omaselt põimuvad lugudes naer ja nukrus, argiste olukordade ja lihtsate tegelaste kaudu jõuab autor laiema inimliku üldistuseni. Näiteks loos „Kui mina oleksin Rothschild“ kerkib esile vaese inimese igatsus parema elu järele, mida aga kujutatakse kerge huumori ja eneseirooniaga. Teised lood toovad esile nii koolipoisi unistusi kui ka väikese kogukonna rõõme ja muresid. Raamat moodustab terviku, kus iga lugu lisab oma varjundi pildile elust, mis on korraga nii konkreetne kui ka üldinimlik.

Šolom Aleihhem (1859–1916), kodanikunimega Šolem Rabinovitš, oli üks tuntumaid jidiši kirjanikke. Ta kujutas humoorikas ja samas kaastundlikus võtmes Ida-Euroopa juudi elu 19. ja 20. sajandi vahetusel. Tema looming on tugevalt mõjutanud juudi kirjandust ja kultuuri, olles sillaks traditsioonilise elukorralduse ja modernse maailma vahel. Aleihhemi jutustustes peegelduvad nii rahvapärane kõneviis kui ka inimlike nõrkuste ja igatsuste universaalne käsitlus. „Kuuskümmend kuus“ esindab tema tüüpilist käekirja, kus väikeste lugude kaudu avaneb lai ja sügavalt inimlik maailmapilt.