Maja Paradiisi tänaval
Maja Paradiisi tänaval
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Tänapäev | 2012
- 302 lk | Kõvakaaneline | 143 x 215 mm
- ISBN: 9789949272044
- Keel: eestikeelne
Sofka Zinovieffi „Maja Paradiisi tänaval“ on mitmekihiline perekonnalugu, mille keskmes on Ateenas asuv ajalooline maja ja selle elanikud. Teos põimib isikliku ja poliitilise, jutustades ühe perekonna loo läbi sajandi kestnud Kreeka ajaloo pöördeliste sündmuste. Zinovieff, kes on ise antropoloog ja Kreekasse abiellunud briti autor, kasutab autobiograafilist ainest ja dokumentaalset uurimist, et kaardistada oma abikaasa perekonna minevikku, mis algab 1920. aastatel ning kulgeb läbi Teise maailmasõja, kodusõja, sõjaväelise diktatuuri ja lõpuks tänapäevani välja. Keskne koht loos on Paradiisi tänava maja – arhitektuuriline ja emotsionaalne sümbol, mis ühendab erinevad ajastud ja põlvkonnad.
Teose sisu on üles ehitatud uurimusliku jutustuse vormis, milles autor liigub vaheldumisi tänapäeva ja mineviku vahel. Läbi kirjade, päevikute, arhiividokumentide ja perekonnaliikmete meenutuste koorub välja lugu kreeka-vene päritolu perekonnast Theofilaktosest, kelle liikmed on olnud seotud nii äriringkondade, sõjaväe kui ka poliitikaga. Perekondlike mälestuste taustal joonistub välja Kreeka ajalugu selle vastuolulisuses – võitlus vabaduse ja allasurumise vahel, ellujäämine ja kohanemine muutuvates režiimides, ning identiteedi hoidmine keset segaseid aegu. Zinovieff seob perekonnaloo osavalt laiemasse ühiskondlikku raamistikku, pakkudes lugejale rikkalikku pilti kultuurist, ajaloost ja inimlikust vastupidavusest.
Sofka Zinovieff on sündinud Londonis ja õppinud Cambridge'is antropoloogiat, mille uurimuslik meetod peegeldub ka tema kirjanduslikus stiilis. Tema loomingus kohtuvad dokumentaalne täpsus, kultuuriline tundlikkus ja narratiivne voolavus. „Maja Paradiisi tänaval“ on tema esimene mitte-ilukirjanduslik teos, mille kirjutamisel kasutas ta oma perekondlikku sidet Kreekaga, olles ise seal pikalt elanud. Zinovieff ei piirdu pelgalt ajaloo rekonstrueerimisega, vaid lisab isikliku vaatenurga ja emotsionaalse sügavuse, mis teeb raamatust enam kui ühe perekonna loo – see on ka mõtisklus kuuluvusest, mälust ja kodu tähendusest.
