Norma

Sofi Oksaneni romaan „Norma“ põimib sotsiaalse kriitika ja fantaasia, luues loo, kus reaalsus ja üleloomulik sulanduvad ühe noore naise saatuseks. Peategelane Norma elab Helsingis ja püüab toime tulla oma ebatavalise pärandiga – tema juuksed kasvavad meeletu kiirusega ja reageerivad ümbritsevale nagu elusolendid. Kui Norma ema hukkub kahtlastel asjaoludel, alustab ta uurimist, mis viib ta süngete äride ja inimkaubanduse maailma. Nii avaneb lugejale järjest karmim pilt naiste ekspluateerimisest ja kontrollist nende keha üle, kuid seda läbi erakordse vaatenurga.

Romaani käigus kerkivad esile teemad, mis on Oksaneni loomingule iseloomulikud: vabadus ja surve, identiteet ja pärilikkus, aga ka korporatiivne ahnus ja eetilised piirid. Norma ainulaadne and ei muuda teda üksnes haavatavaks, vaid annab talle ka võimaluse teistsuguseks vastupanuks. Loo foonil kumab sügavam arutelu naise rolli üle ühiskonnas, kus isegi looduslikud omadused võidakse muuta kontrolli ja kasumi allikaks. Fantaasiaelemendid ei varjuta realistlikku käsitlust, vaid toovad esile, kuidas inimese individuaalsus võib muutuda nii õnnistuseks kui needuseks.

Sofi Oksanen on soome-eesti kirjanik, keda tuntakse peamiselt tugevalt sotsiaalse närviga romaanide poolest. Tema teosed, nagu „Puhastus“ ja „Stalini lehmad“, käsitlevad sageli naiste kogemust ajaloos ja nüüdisühiskonnas, olles ühtaegu poliitilised ja sügavalt isiklikud. Oksanen on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning tema looming on tuntud julgete teemade ja täpse keelekasutuse poolest. „Norma“ esindab tema kirjutamislaadi uues võtmes, sidudes argielu kriitika müütiliste motiividega.