Koertepark

Sofi Oksaneni romaan „Koertepark“ liigub kahe ajaskaala ja kahe riigi – Ukraina ja Soome – vahel, uurides kaasaegse Euroopa varjukülgi läbi viljakustööstuse, majandusliku haavatavuse ja inimeste ärakasutamise. Loo keskmes on naine, kes on seotud viljatusravi äriga, olles ise olnud munarakkude doonor. Tema minevikku varjutavad valed, süütunne ja vägivaldsed sündmused, mis asetuvad Ukraina lähimineviku konteksti – ühiskonda, kus korruptsioon, vaesus ja jõhkrad võimalused eksisteerivad kõrvuti. Praeguseks on ta varjunud Helsingisse, ent minevik ei lase end unustada ning sunnib naist taas silmitsi seisma valikutega, millel on määrav mõju nii tema elule kui ka teistele.

Romaani struktuur on pingeline ja mitmekihiline: narratiiv liigub edasi ja tagasi, luues tasapisi tervikliku pildi sellest, millist hinda inimesed on valmis maksma parema elu nimel – ja millise hinnaga neid ära kasutatakse. Loo areng on seotud viljakusravi eetiliste ja sotsiaalsete dilemmadega, aga ka psühholoogilise surve ja traumaga, mida kannavad endas nii annetajad kui ka need, kes teenivad nende kehade arvelt. Tegelased on vastuolulised, tihti ambivalentsed oma motiivides, peegeldades maailmas valitsevat ebavõrdsust ja halli moraaliruumi. Samas kerkib esile ka iha õigusemõistmise ja lunastuse järele – isegi kui see pole alati realistlik või võimalik.

Sofi Oksanen on soome-eesti päritolu kirjanik, keda on tunnustatud oma ühiskonnakriitiliste ja terava stiiliga romaanide poolest. Ta sai tuntuks rahvusvaheliselt teosega *Puhastus*, kuid on ka hilisemates töödes jäänud truuks teemadele, mis käsitlevad võimu, keha, mälu ja poliitikat. *Koertepark* jätkab seda joont, tuues esile uued ilmingud samade mustrite sees – naise keha ja saatuse kaubastamise. Oksaneni kirjutamislaad on sageli klaar ja täpne, kuid samas laetud emotsionaalse pingega, mis loob tugeva atmosfääri ning sunnib lugejat endalt küsima ebamugavaid küsimusi.