Päikesetõusumaa lapsed

Sjodzo Katajama romaan „Päikesetõusumaa lapsed” pakub pildilise ja emotsionaalselt laetud sissevaate 20. sajandi keskpaiga Jaapani argiellu, keskendudes eeskätt noorte ja laste vaatepunktile. Teos ei jutusta ühest konkreetsest loost, vaid koondab episoodilisi kirjeldusi, mis valgustavad ühiskondlikke muutusi ja väärtuste nihet sõjajärgsel ajastul. Nagu pealkirigi vihjab, on teose keskmes „lapsed” – mitte ainult vanuse poolest, vaid ka maailmatunnetuslikult –, kes peavad toime tulema keeruliste oludega: vaesus, perekondlikud pinged, hariduse raskesti kättesaadavus ning moderniseeruva ühiskonna vastuolud. Läbi nende noorte tegelaste avab autor ka täiskasvanute maailma, tuues esile põlvkondade vahelised pinged ja lootuse katkematu kohalolu.

Katajama stiil on selge, realistlik ja samas tundlik detailide suhtes. Tema kirjutis ei kaldu sentimentaalsusse, vaid jääb kainelt tähelepanelikuks, otsides ilu ja tähendust ka vaikses ja lihtsas hetkes. Suur osa teose mõjust tuleneb just tema võimest näidata igapäevaelu väikseid tahke – mängu hoovis, vihmasajus kõndimist, õpetaja rangust, ema väsimust – kui midagi olemuslikku. Lapsed ei ole idealiseeritud ega romantiseeritud, vaid elavad ja tunnetavad oma keskkonda täpselt ja vahetult, olles vahel ise vaatlejad, vahel toimijad. Autori hoiak on neile alati mõistev, kuid mitte patroneeriv: teosel on hariv ja empaatiline tonaalsus, mis ei suru peale hinnanguid, vaid kutsub kaasa elama.

Sjodzo Katajama (1894–1968) oli jaapani kirjanik ja haridustegelane, kelle looming keskendus sageli laste ja noorte elule ning sotsiaalsetele probleemidele. Tema teosed peegeldavad tugevat eetilist alust ja ühiskondlikku vastutustunnet, ent neid iseloomustab ka rahulik poeetilisus ja mõõdukas tonaalsus. „Päikesetõusumaa lapsed” sobitus hästi 1960. aastate eesti lugejale mõeldud tõlkekirjanduse sarjadesse, tuues esmakordselt laiema lugejaskonnani Jaapani argikultuuri ja inimsuhete tundelise kujutuse. Tänapäeval mõjub see teos lisaks kirjanduslikule väärtusele ka kultuuriloolise allikana, avades ukse teise maailmajao argipäeva, mis on samal ajal nii erinev kui universaalne.