Liiga paks, et olla liblikas

„Liiga paks, et olla liblikas” on Sisko Istanmäki romaan, mille peategelane Kaisu seisab silmitsi elu keerdkäikudega, kus isiklikud unistused, ühiskondlikud ootused ja isiklik tugevus põrkuvad omavahel. Lugu toob esile väikese kogukonna argipäeva, kus naise rolli ja välimust hinnatakse sageli ühekülgselt, ning näitab, kuidas inimene püüab sellistes tingimustes jääda iseendaks. Tegemist on emotsionaalse ja samas realistliku kujutusega, milles on nii valu kui ka huumorit, peegeldades ühe naise pingutust, et leida oma koht ja väärikus kiiresti muutuvates oludes.

Romaan on tuntud kui lihtsa, kuid otsekohese jutustuse poolest, mis seob endasse armastuse, kaotuse, igatsuse ja eneseleidmise teemad. Kaisule omane sisemine tugevus, mida ta peab vahel varjama ja vahel esile tooma, muudab ta mitmekihiliseks tegelaskujuks. Teos on kirjutatud viisil, mis toob esile elu väikeste hetkede tähenduse ja annab lugejale võimaluse samastuda kas või üksikute olukordade või mõtetega. See on lugu, mis ei idealiseeri, vaid kirjeldab inimest tema tegelikus hapruses ja visaduses.

Sisko Istanmäki (1927–2009) oli soome kirjanik, kelle teosed keskenduvad sageli naise rollile ühiskonnas ja pereelus. Tema loomingule on omane vahetu ja realistlik stiil, mis ühendab igapäevaelu detailide täpsuse ja sügavama sotsiaalse tundlikkuse. „Liiga paks, et olla liblikas” on tema tuntuim romaan, mis pälvis tunnustust ka Soomes, olles nomineeritud Finlandia kirjandusauhinnale. Istanmäki raamatud annavad hääle inimestele, keda sageli ei peeta kirjanduse keskseks teemaks, kuid kelle lood on ometi väärtust ja äratundmist täis.