40 kirja lugu

„40 kirja lugu“ on Sirje Kiini kirjutatud mälestuslik ja dokumentaalne teos, mis käsitleb 1980. aastal avalikkuse ette jõudnud nn 40 kirja sünnilugu ja selle tähendust. 40 kirja oli Eesti haritlaste ühine pöördumine Nõukogude võimu poole, milles väljendati muret eesti keele ja kultuuri olukorra pärast üha süveneva venestamissurve tingimustes. Raamat avab, kuidas kiri koostati, millised olid autorite kaalutlused ning millist mõju see avaldas ühiskonnale. Samuti antakse ülevaade reaktsioonidest – nii võimude vastusammudest kui ka ühiskonna toetusest, mis muutis pöördumise Eesti lähiajaloo tähiseks.

Teos ei piirdu ainult kirja kirjutamise ja avaldamise looga, vaid asetab sündmuse laiemasse ajaloolisse konteksti. Sirje Kiin toob esile poliitilise õhustiku 1970.–1980. aastate Eestis, näidates, kuidas keel ja kultuur muutusid rahvusliku identiteedi keskseteks tugipunktideks. „40 kirja lugu“ on ühtaegu dokument ja tunnistus, milles on talletatud nii koostajate sisemised kõhklused kui ka nende julgus seista avalikult eesti keele ja kultuuri säilimise eest. Autor rõhutab, et tegemist oli sümboolse lahinguga, mis küll ei käinud relvadega, kuid mille kaal ja tagajärjed olid rahvusliku eneseteadvuse seisukohalt väga olulised.

Sirje Kiin (sünd. 1949) on eesti kirjandusteadlane, publitsist ja ühiskonnategelane, kelle uurimisvaldkonnad on ulatunud kirjanduse analüüsist poliitilise ja kultuurilise mõtte kajastamiseni. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid, milles on käsitlenud nii eesti kirjandusklassikat kui ka lähiajaloo sündmusi. „40 kirja lugu“ näitab Kiini huvi ühiskondlike protsesside jäädvustamise vastu, sidudes teadusliku põhjalikkuse ja isikliku mälupildi. Tema töö on olnud osa laiemast liikumisest, mille eesmärk oli taastada ja hoida rahvuslikku mälu ning anda edasi kogemus järgnevatele põlvkondadele.