Peatänav. Carol Kennicotti lugu romaan
Peatänav. Carol Kennicotti lugu romaan
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Canopus | 2005
- 551 lk | Kõvakaaneline | 155 x 220 mm
- ISBN: 9789985959541
- Keel: eestikeelne
Sinclair Lewise romaan „Peatänav. Carol Kennicotti lugu” on teos, mis uurib Ameerika väikelinna elu ja selle piiranguid läbi ühe noore naise silmade. Peategelane Carol abiellub arst Kennicotiga ning kolib temaga väikesse Gopher Prairie linna Minnesotas. Ent ideaalid, mida ta on kujundanud oma hariduse ja unistuste pinnalt, põrkuvad väikelinna argireaalsusega. Carol unistab kultuurist, ilust ja elavast seltsielust, kuid tema katsed muuta linnaelu elavamaks ja avatumaks kohtavad tugevat vastuseisu. Nii avaneb lugejale pilt väikelinna konservatiivsusest, kitsarinnalisusest ja igapäevasest hallusest, mis kujuneb teose keskseks pingeväljaks.
Romaan ei piirdu ainult ühe naise siseheitlustega, vaid on ka laiem ühiskonnakriitiline pilt. Lewis kirjeldab põhjalikult väikelinna mentaliteeti ja selle mõju inimese eneseteostusele. Caroli idealism ja soov tuua linna kultuurilist elavnemist peegelduvad sageli tema pettumuses ja võitluses ümbruse vastupanuga. Teos toob esile küsimuse, millised võimalused on naisel ühiskonnas, kus traditsioonilised väärtused ja konservatiivsed arusaamad piiravad isiklikku vabadust ja loovust. „Peatänav” näitab, kuidas indiviidi soov elada sisukamat ja avaramat elu võib sattuda vastuollu kogukonna ootuste ja harjumustega.
Sinclair Lewis (1885–1951) oli Ameerika kirjanik, kellest sai 1930. aastal esimene Nobeli kirjandusauhinna laureaat Ameerika Ühendriikidest. Tema loomingut iseloomustavad ühiskonnakriitilised romaanid, kus ta kujutab sageli väikekodanlikku mentaliteeti ja selle mõju üksikisikule. „Peatänav” ilmus 1920. aastal ja oli tema esimesi suuri menuromaane, mis tõi autorile laiemat tuntust. Hilisemates teostes, nagu „Babbitt” ja „Arrowsmith”, jätkas ta samalaadset realistlikku ja satiirilist joont. Lewis oli meisterlik ühiskonnaelu kujutaja, kes oskas oma tegelaste kaudu esitada küsimusi nii indiviidi vabaduse kui ka Ameerika ühiskonna väärtuste kohta.
