Peatänav. Carol Kennicotti lugu

Sinclair Lewise romaan „Peatänav. Carol Kennicotti lugu“ jutustab noorest haritud naisest, kes kolib Ameerika väikelinna Gopher Prairie’sse, et alustada uut elu koos oma abikaasa, kohaliku arstiga. Carol Kennicott on idealistlik ja täis energiat, soovides muuta halli ja konformistlikku väikelinna kultuursemaks, ilusamaks ja avatumaks. Ent mida sügavamale ta sellesse kogukonda satub, seda selgemaks saab, kui vastupanuvõimeline on Gopher Prairie oma harjumustele, normidele ja väikekodanlikule maailmavaatele. Caroli katsed midagi muuta põrkuvad sageli vaikse trotsi, tõrksuse ja irooniaga – isegi siis, kui ta ise ei ole veel päriselt kindel, mida ta tegelikult soovib.

Romaani keskmes on ühiskonnakriitiline vaatlus Ameerika keskklassi väärtushinnangute, soorollide ja intellektuaalse stagneerumise kohta. Lewis ei kujuta Carolit kui kangelannat, vaid inimesena, kelle otsingud jäävad sageli vastuoluliste soovide vahele – ühelt poolt soov kuuluda ja kohaneda, teiselt poolt vajadus väljenduda ja muuta. Lewise satiiriline, kuid samas inimlikult realistlik stiil lubab lugejal näha nii Carolit kui ka teda ümbritsevat kogukonda mitmekülgselt. Peatänav ise kui sümbol esindab kõike seda, mida Carol püüab muuta – see on korrastatud, otstarbekas, kuid vaimset seisakut sümboliseeriv ruum.

Sinclair Lewis (1885–1951) oli esimene ameerika kirjanik, kes pälvis Nobeli kirjandusauhinna. Tema looming keskendub sageli Ameerika elu igapäevastele külgedele, eriti sellele, kuidas kollektiivne mõttelaad kujundab indiviidi käitumist ja unistusi. „Peatänav“ (inglise keeles *Main Street*, ilmunud 1920) on üks tema tuntumaid romaane ning seda on käsitletud kui Ameerika väikelinna elu kriitilist peegeldust. Eesti keeles ilmus teos 1937. aastal kirjastuselt Loodus ning tõi siinsesse kirjandusruumi seni harva nähtud realistliku ja sotsiaalkriitilise Ameerika vaate maailma äärealadele ja sisemisele üksindusele.