Teine sugupool

Simone de Beauvoir’i teos „Teine sugupool” on üks olulisemaid 20. sajandi feministlikke tekste, mis käsitleb naise rolli ja positsiooni ühiskonnas. Raamat ilmub filosoofilise uurimusena, milles autor küsib, kuidas naiseks olemine on ajalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud. Teose keskne tees seisneb selles, et naine on kujunenud „teiseks” – olendiks, keda on defineerinud ja piiranud mees, asetades ta kõrvalrolli. Beauvoir näitab, kuidas müüdid, religioon, filosoofia ja kirjandus on seda kujundust toetanud ja põlistanud.

Raamat on üles ehitatud mitmekihilise analüüsina, mis algab naise bioloogilise ja psühholoogilise seisundi kirjeldusest ning liigub edasi ühiskondlike ja ajalooliste konstruktsioonide juurde. Autor toob välja, kuidas erinevad ajastud ja ideoloogiad on püüdnud määratleda naise rolli, ning osutab, et kõik need määratlused on olnud seotud meeste huvide ja võimupositsiooniga. Eraldi osa on pühendatud sellele, kuidas naise elu kulgeb lapsepõlvest vanaduseni, näidates, kuidas ühiskondlikud ootused kujundavad tema valikuid ja piiranguid. „Teine sugupool” on seega nii filosoofiline traktaat kui ka kultuurilooline käsitlus.

Simone de Beauvoir (1908–1986) oli prantsuse filosoof, kirjanik ja ühiskonnategelane, kes kuulub eksistentsialismi mõjukaimate esindajate hulka. Ta oli tihedalt seotud Jean-Paul Sartre’iga ning mõjutas sügavalt 20. sajandi mõttelugu. Beauvoir’i loomingus on kesksel kohal vabaduse, vastutuse ja soolise võrdsuse teemad. „Teine sugupool” tõstis ta ülemaailmsesse tuntusse ja kujundas kaasaegse feminismi teoreetilisi aluseid, mille mõju on tuntav tänapäevani.