Stalin. Punase tsaari õukond

Simon Sebag Montefiore teos „Stalin. Punase tsaari õukond” on läbinisti arhiivimaterjalidel ja mälestustel põhinev uurimus, mis keskendub Jossif Stalini ja tema lähikondlaste omavahelistele suhetele. Erinevalt traditsioonilistest elulooraamatutest ei ole fookus üksnes Stalini elukäigul, vaid sellel, kuidas kujunes ja toimis tema ümber koondunud võimuladvik – ametlikult võimu juures olevate isikute, perekonnaliikmete, sõprade ja teenrite võrgustik, mida Montefiore nimetab „õukonnaks“. Autor uurib, kuidas diktaatori isiklikud eelistused, meeleolud ja vaenud mõjutasid riiklikke otsuseid ning kuidas võimu kuritarvitamine avaldus igapäevaelus, sageli läbi vägivaldsete või alandavate episoodide.

Teoses avaneb ajastu, kus hirm ja truudus käisid käsikäes ning kus kõrgeima parteiladviku liikmed ei võinud olla kindlad oma homsesse päeva. Montefiore toob esile mitmeid seni vähem käsitletud aspekte: näiteks Stalini pidude atmosfääri, kus veini, laulude ja tantsu varjus rullusid lahti tulevased repressioonid; samuti intiimsed suhted, armukesed ja peredraamad, mis toitsid võimumängude kulgu. Raamat tugineb Venemaal 1990ndatel ja 2000ndate alguses avalikuks saanud arhiividokumentidele, protokollidele ning intervjuudele Stalini-aegse nomenklatuuri järeltulijatega, muutes selle oluliseks allikmaterjaliks, millel on nii ajalooline kui kultuurilooline väärtus.

Simon Sebag Montefiore (sündinud 1965) on Briti ajaloolane ja kirjanik, kes on tuntud oma põhjalike uurimuste poolest Vene ajaloo teemadel. Tema kirjutamisstiil ühendab teadusliku täpsuse ja sujuva jutustamislaadi, tuues ajaloolised sündmused ja isikud lugejale lähedale. Montefiore varasemate tööde hulka kuulub näiteks „Potjomkin: Katariina Suure armuke”, mis avas vene õukonna elu 18. sajandil. „Stalin. Punase tsaari õukond” jätkab sama joont, liikudes nüüd 20. sajandi totalitarismi südamesse. Tegemist on teosega, mis ei kujuta üksnes Stalinit, vaid kogu süsteemi, mida ta juhtis ja mille kaudu oma tahet ellu viis.