Ajalugu unenägudes

Simo Runneli luulekogu „Ajalugu unenägudes“ põimib ajalooteadvuse ja unenäolise kujundimaailma, luues lugejale tähendustest tiheda poeetilise ruumi. Tekstides leidub vihjeid ajaloolistele sündmustele, paikadele ja tunnetele, kuid need ei esine dokumentaalselt, vaid läbivad autori isikliku, sageli sürrealistliku kogemuse prisma. Runnel ei jutusta, vaid loob atmosfääre – mälestuslikke, kohati uduseid, kohati kirkalt vormistatud hetki, kus unenäod ja reaalsus teineteist varjutavad ja võimendavad. Ajalugu ei ole selles kogumikus lineaarselt kulgev lugu, vaid tunnetuslik kihistus, mis tungib teadvusesse läbi piltide, helide ja vaikuste.

Luulekogu keel on tihe, sageli meditatiivne, kuid mitte raskepärane. Runnel kasutab klassikalist vormitunnetust, põimides vaba värssi ja rütmilist poeetikat. Ta laseb lugejal kogeda nii keele lüürilist voolu kui ka selle katkendlikke, katkestatud jooni – just nagu unenäos, kus ükski detail ei seleta end lõpuni, kuid kõik on tähenduslik. Kujundid on mitmekihilised: kord esinevad need nagu äratuntavad kultuurilised viited, kord haihtuvad need abstraktsete seisunditena. Runnelile omane intellektuaalne hoiak ei muutu siiski kunagi isiklikkust distantseeruvaks, vaid pigem lisab kihistusi, milles avanevad eksistentsiaalsed küsimused – ajalisus, kuuluvus, igatsus ja äratundmine.

Simo Runnel on eesti luuletaja ja tõlkija, kelle loomingut iseloomustab sügav kultuuriline teadlikkus ning filosoofiline alatoon. Ta on tõlkinud eesti keelde klassikalist ja kaasaegset luulet ning tema enda tekstides on tunda sümpaatiat nii antiikkultuuri kui ka modernse poeetika vastu. „Ajalugu unenägudes“ on tema varasema loomingu üks terviklikumaid ja ambitsioonikamaid raamatuid, mis ei taotle vastuseid, vaid suunab lugejat mõtlema küsimustele, mida ajalugu meis endis tekitab. Runneli luule on mõeldud aeglaseks lugemiseks ja süvenemiseks – justkui unenäoks, millest ärkamine võtab aega.