Kadri

Silvia Rannamaa romaan „Kadri” on Eesti lastekirjanduse üks tuntumaid ja armastatumaid teoseid. Lugu on kirjutatud päevikuvormis ning avab peategelase, tütarlaps Kadri, sisemaailma ja kasvamise raskuste ning rõõmude kaudu. Raamat toob esile keerulise lapsepõlve, mille jooksul Kadri peab toime tulema vanemliku hoolitsuse puudumise ja argimuredega, kuid samas kogeb ta ka sõprust, toetust ja lootust. Jutustus ei ole pelgalt kurb, vaid kujutab tasakaalukalt nii raskusi kui ka helgemaid hetki, andes edasi peategelase soovi ja võimet muutuda tugevamaks ning hoolivamaks inimeseks.

Romaan koosneb kahest osast – „Inetu pardipoeg” ja „Võluprillid”. Esimene osa keskendub Kadri lapsepõlvele vanaema juures ning tema esimestele kokkupuudetele maailmaga, kus ta peab sageli seisma silmitsi üksinduse ja arusaamatusega. Teises osas avaneb aga Kadri areng – tema suhtumine ümbritsevasse muutub ning ta leiab endas uusi võimalusi ja elurõõmu. Olulisel kohal on Kadri sisemine kasv, tema katsed leida oma koht ja usk, et ka keerulistes oludes on võimalik olla õnnelik ja tuua rõõmu teiste ellu.

Silvia Rannamaa (1918–2007) oli kirjanik, kes jäädvustas oma teostes eelkõige noorte maailmatunnetuse ja kasvamise teekonna. „Kadri” ning selle järg „Kasuema” tõid talle laialdase tuntuse ja kinnistasid tema koha Eesti noortekirjanduse klassikas. Rannamaa oskas peene psühholoogilise tundlikkusega edasi anda noorte igatsusi ja hirme, nende soovi armastuse ja mõistmise järele. Tema loomingut iseloomustab siirus ja oskus näha raskustes mitte ainult valu, vaid ka võimalust õppida ja kasvada.