Silmnähtav

„Silmnähtav“ on Viljandi Kultuuriakadeemia väljaanne, mis 2015. aastal koondab uurimusi ja praktilisi käsitlusi pärandtehnoloogiast, rahvuslikust ehitusest ja käsitööndusest. Numbri avab Umeå ülikooli etnoloogia emeriitprofessori Billy Ehni tõlkeartikkel „Isetegemine: Käelise töö autoetnograafia“, milles ta arutleb, kuidas igapäevase tööprotsessi saab kirjeldada erinevates stiilides, võttes näiteks lihtsa duširuumi põrandaresti meisterdamise. Järgneb Kersti Loite uurimus „Üksikesemest ülikonnani Virumaa rahvariiete näitel“, kus vaadeldakse, kuidas rahvarõivaid on eri aegadel tõlgendatud ja kuidas ülikondi saab komplekteerida muuseumikogude põhjal. Jaana Ratas ja Riina Rammo artikkel „Ühte kadunud tehnikat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõivastel“ käsitleb pronksspiraali valmistamise viise ja kasutust ajalooliste rõivakaunistustena.

Edasi tutvustab Janne Jokelainen uurimust „Palkseina tihtimismaterjalide omadused“, kus võrreldakse sambla, lina, puitkiu, klaasvilla ja polüpropeeni sobivust. Praktikapeegli rubriigis jagab Meinrad Rohner oma metoodikat mahu- ja kuluarvestuseks käsitöönduslikus palkehituses. Maaja Kalle artikkel „Ühe peniku taasloomise lugu“ toob esile, kuidas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias rekonstrueeriti Hiiumaa 19. sajandi tüdrukute peapärg. Viktor Lantsev vaatleb oma kirjutises Pihkva oblasti 19.–20. sajandi kivihooneid, keskendudes müüritistele ja arhitektuurilistele detailidele. Anssi Malinen analüüsib palkehituse õpetamisel infotehnoloogia rakendamist, lastes õpilastel omandada nurgatapi valmistamise õppevideo abil.

Väljaande lõpust leiab artikli Gert Reimetsalt, kes annab ülevaate Võromaa suitsusaunakombestiku kandmisest UNESCO vaimse pärandi nimekirja, ning Malvo Tominga kirjutise maakeldrite rekonstrueerimise praktikast Läänemaal. Anna-Maria Kaseoja käsitleb laulupeol toimunud ehete valmistamise töötuba. Elo Lutsepp ja Karl Kallastu annavad teada, et alustas tööd üle-eestiline rehemajade omanikele mõeldud nõustajatevõrgustik, mis pakub tasuta abi hoonete taastamisel. Kokku moodustavad need kirjutised mitmekesise kogumi, mis ühendab akadeemilise uurimistöö, praktilised oskused ja pärandtehnoloogia säilitamise eesmärgid.