Toometondu

Siiri Laidla Toometondu on jutukogu, mille tekstid liiguvad elu äärealadel, kus igapäevane sulandub seletamatuga. Lood asetuvad paiguti äratuntavalt maastikulisse ja kultuurilisse keskkonda, kuid kujundid ja olukorrad viitavad sageli millelegi varjatule või nihkes olevale. Tegelased on inimesed, kelle elu katkestavad kohtumised, ajanihed või sisemised sundused, mida ei ole võimalik lihtsate seletustega lahendada.

Iga lugu tegeleb mingi piiriseisundiga – vahel sõnaselgelt, vahel kaudselt –, kus tegelikkus ja ettekujutus põimuvad. Toometondu kui pealkirjamotiiv viitab kohalolekule, mis jääb määratlemata, kuid mida tegelased tunnetavad. Sõnastus ja tonaalsus püsivad vaoshoitud, mis rõhutab sisemist pinget ja võimaldab mitmeti mõistmist. Lood ei jõua alati lõplike lahendusteni, vaid jäävad avatuks ja pooleli, rõhutades kogemuse katkendlikkust.

Kogu ei moodusta lineaarset jutustust, vaid toimib temaatilise tervikuna, kus korduvad motiivid – ootamatus, vaikne muundumine, sisemine lahknemine – seovad üksiktekstid laiemaks kujundiks. Raamat ei paku kindlat tähendust, vaid ruumi lugemiseks ja jälgimiseks, kuidas tavaline võib muutuda piiripealseks, ja kuidas tondid ei ilmu alati öösiti, vaid võivad paikneda argiste hetkede sees.