Eduard Alver. Tema aeg ja inimesed

„Eduard Alver. Tema aeg ja inimesed“ on Siim Kallase kirjutatud portreeline jutustus Eesti Vabariigi esimestest aastakümnetest, mille keskmes on tema vanaisa, advokaat ja politseijuht Eduard Alver. Raamat avab Eesti riigi sünni ja kujunemise ühe võtmetegelase vaatenurgast, kes oli tegev nii omakaitses kui Kaitseliidu juhina ning kelle tööd ja valikuid mõjutasid noore vabariigi keerulised poliitilised olud. Teos ei piirdu Alveri elulooga, vaid kujutab laiemalt ajastut, mil riigiinstitutsioonid, õiguskord ja kodanikuidentiteet alles kujunesid. Kallas vaatleb, kuidas isiklikud otsused ja ajaloolised pöörded on alati olnud tihedalt seotud ning kuidas ühe inimese töö võib peegeldada terve rahva püüdlusi.

Autor toob esile Alveri tegevuse Eesti õigussüsteemi ja politsei ülesehitamisel, tema osaluse Vabadussõjas ning hilisema rolli poliitilises elus. Teos ühendab faktitäpsuse ja isikliku tooni – Kallas kirjutab mitte ainult ajaloolasena, vaid ka järeltulijana, kelle jaoks minevik on elav ja tähenduslik. Kirjeldused poliitilistest kriisidest, institutsioonide kujunemisest ja inimeste omavahelistest suhetest loovad pildi ajast, mil Eesti riik pidi end alles defineerima. Autor ei idealiseeri, vaid vaatleb ka vastuolusid ja keerulisi valikuid, mis saatsid toonast põlvkonda. Nii sünnib teos, mis on korraga ajalooline peegeldus ja perekondlik mälestus.

Siim Kallas, majandusteadlane, poliitik ja publitsist, on raamatu kaudu pöördunud oma perekonna ja rahvusliku ajaloo poole uue nurga alt. Tema kirjutamislaad on selge ja jutustav, ühendades dokumentaalse ja isikliku. „Eduard Alver. Tema aeg ja inimesed“ ei ole klassikaline biograafia, vaid mõtlik vestlus minevikuga – raamat ühest mehest ja ühest ajast, mille kaudu mõista Eesti Vabariigi kujunemise moraalseid ja vaimseid aluseid. Kallas näitab, et ajalugu ei ole ainult suurte sündmuste rida, vaid koosneb lugudest, mis saavad tähenduse siis, kui neid jutustatakse uuesti ja ausalt.