Kristiina Lauritsatütar. Emand 2. osa

Sigrid Undseti romaan „Kristiina Lauritsatütar. Emand“ teise osana jätkab peategelase Kristiina elulugu, keskendudes tema abielujärgsele elule ning sisemisele küpsemisele. Tegevus toimub 14. sajandi Norras, kus ühiskondlikud normid, religioon ja maine au on määravad tegurid naise ja mehe rollis. Kristiina on nüüd abielus Erlendiga, kellega ta on varem trotsinud ühiskondlikku hukkamõistu. Abielu pole aga nii rahulik ega romantiline, kui nooruses ette kujutati – suhe on täis pingeid, kompromisse ja elu praktilisi raskusi. Kristiina võitlus oma moraalsete põhimõtete, armastuse ja kohustustega kujuneb sügavalt inimlikuks ja ajast sõltumatuks looks.

Romaani teine osa sukeldub sügavamale Kristiina kui ema, abikaasa ja isiksuse sisemaailma. Undseti jutustusstiil on detailitäpne ja psühholoogiliselt nüansirikas, tuues esile keskaja inimese usulised dilemmad, ühiskondliku korra nõudlikkuse ning isikliku elu kahtlused ja raskused. Abielu, mis varem tundus pääsemisena, kujuneb eluks, milles Kristiina peab end uuesti määratlema. Erlendi kergemeelsus, sotsiaalsed pinged ja majanduslikud raskused panevad naise proovile nii füüsiliselt kui vaimselt. Samas süveneb ka Kristiina side usuga ja tema sisemine vajadus lunastuse ja rahu järele.

Sigrid Undset (1882–1949) oli Norra kirjanik, kelle suurim saavutus on just „Kristiina Lauritsatütar“ – kolmeosaline romaan, mille eest ta pälvis Nobeli kirjandusauhinna. Undseti tugevuseks on keskaja ühiskonna realistlik ja tundlik kujutamine, eriti naiste vaatepunktist, mida ta käsitleb harvaesineva elutunnetuse ja ajaloolise täpsusega. Tema teosed, eriti see romaanitriloogia, käsitlevad eksistentsiaalseid teemasid nagu süü, armastus, kohustus ja usk, pakkudes sügavat sissevaadet inimese sisemisse maailma ajaloolise vormi kaudu. Eesti keeles ilmus romaan Eesti Raamatu väljaandel, jagatuna mitmeks köiteks.