Ida Elisabeth

Sigrid Undseti romaan „Ida Elisabeth“ kujutab ühe noore naise elukäiku 20. sajandi esimesel poolel Norra ühiskonnas. Peategelane Ida Elisabeth katkestab abielu mehega, kelle eluviisid ja hoiakud ei vasta tema väärtustele, ning pühendub seejärel oma laste kasvatamisele ja tööle provintsilinnas. Tegevus areneb aeglaselt ja jälgib detailitäpselt peategelase igapäevaelu, sisemisi heitlusi ning ühiskondlikke pingeid, mis avalduvad töö- ja pereelu kaudu. Keskmes on valikute tegemine olukorras, kus kompromisside ja vastutuse vahel puudub lihtne lahendus.

Undset käsitleb naise iseseisvuse, emarolli ja religioosse äratundmise küsimusi ilma otseste hinnanguteta. Ida Elisabethi elu ja valikud näitavad, kuidas sotsiaalsed ootused, isiklik eetika ja usk põimuvad ning kujundavad inimese elu kulgu. Romaan liigub vaiksete, kuid püsivate sisemiste muutuste kaudu, mille mõju ulatub kaugele. Töö, lapsed ja ühiskondlik surve panevad peategelase pidevalt otsustama, mida tähendab ausus iseenda ja teiste suhtes. Undseti proosa jääb kirjeldavaks, vältides liialdatud emotsionaalsust, ning loob pildi ajast, kus inimese tee oli seotud nii ühiskonna kui isikliku tõekspidamise vahelise pingega.