Hobulahe Olav Audunipoeg

Sigrid Undseti romaan „Hobulahe Olav Audunipoeg“ on keskajaainelise diloogia esimene osa, kus jälgitakse nimitegelase eluteed lapseeast kuni keskikka jõudmiseni. Teose keskmes on Olavi armastus oma kasuõe vastu – kirg, mis määrab tema otsused ja kujundab kogu edasise elukäigu. Selle armastuse nimel paneb Olav toime raske kuriteo, mis jääb teda painama ja mõjutab tema eluvalikuid, suhet iseenda ja teistega. Romaan põimib isikliku draama ajaloolise taustaga, kujutades elu keskajal nii sotsiaalses kui ka moraalses plaanis.

Undseti teos ei piirdu ainult üksikisiku saatuse kujutamisega, vaid loob laiahaardelise pildi tollasest ühiskonnast ja inimeste väärtushinnangutest. Lugeja ette kerkivad perekondlikud sidemed, usulised ja kõlbelised dilemmad ning keskaegse Norra igapäevaelu üksikasjad. Autor toob esile, kuidas ühe inimese isiklik süü ja saladus võivad mõjutada mitte ainult teda ennast, vaid ka tema lähedasi. Olavi sisemine heitlus ja katse oma tegu õigustada või sellest vabaneda annavad romaanile sügava psühholoogilise mõõtme, mis iseloomustab Undseti loomingut laiemalt.

Sigrid Undset (1882–1949) oli Norra kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1928), keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks naiskirjanikuks. Tema loomingu keskmes on sageli ajaloolised romaanid, milles käsitletakse inimlike tunnete, süü ja lunastuse teemasid. Kõige tuntumaks peetakse tema triloogiat „Kristiina Lauritsatütar“, kuid ka „Olav Audunipoeg“ kuulub tema peateoste hulka. Undseti tugevuseks on realistlik ajalookujutus, mida täiendab sügav psühholoogiline läbinägelikkus, muutes tema lood nii ajastutruuks kui ka ajatuteks inimlike kogemuste peegeldusteks.