Balti tragöödia. Romaanitriloogia

„Balti tragöödia” on Siegfried von Vegesacki romaanitriloogia, mis jutustab baltisakslaste loo Eesti ja Läti aladel. Teos peegeldab ühe rahvusrühma käekäiku ajaloos, kus suurte poliitiliste vapustuste keskel seisid inimesed valikute ees, mis muutsid nende saatust pöördumatult. Romaan käsitleb nii Esimest maailmasõda, Landeswehri sõda, mõisate võõrandamist kui ka baltisakslaste igapäevaelu ja õpinguid Tartu ülikoolis. Pealkirja „Balti tragöödia” võib mõista ka sõna otseses mõttes, sest autor kujutab lugu rahvast, kelle ajalooline olemasolu siinmail lõppes sunnitud ümberasumisega Saksamaale.

Teose eripära seisneb selles, et lugeja saab vaadata Eesti ja Baltikumi ajaloo murrangulisi sündmusi baltisakslase pilgu läbi. See annab tuttavatele episoodidele uue, sageli vastuolulise perspektiivi. Romaanis on kujutatud baltisakslaste suhet kohalike rahvastega, nende rolli mõisnike ja haritlaste kihina ning valusaid konflikte, mis tipnesid kodumaalt lahkumisega. Kuigi triloogia ilmus juba 1935. aastal, enne otsustavaid saatusepöördeid, on autoril õnnestunud tabada aimdust peagi saabuvast lõpust ning tuua esile kaotuse ja lagunemise meeleolu.

Siegfried von Vegesack (1888–1974) sündis Lobergi mõisas Kuramaal. Tema perekond kaotas kodukoha maareformi käigus, mis sundis kirjanikku lahkuma Saksamaale. Seal rajas ta oma kodu ja loomeruumi Baierimaal asuvas lossis, kus ta elas ja kirjutas elu lõpuni. Von Vegesack oli viljakas autor, kes tegeles nii proosa, luule kui ka publitsistikaga, kuid „Balti tragöödia” on tema tuntuim teos. See romaanitriloogia pakub väärtuslikku sissevaadet baltisaksa kogukonna ellu ja nende vaatepunkti ajaloolistele vapustustele, mis kujundasid kogu regiooni käekäiku.