Aleksander Suur. Unistus rahust rahvaste vahel

Siegfried Fischer-Fabiani teos „Aleksander Suur. Unistus rahust rahvaste vahel“ keskendub ühe ajaloo mõjukaima väejuhi, Makedoonia Aleksandri, elule ja ambitsioonidele, pakkudes lugejale ajaloosündmuste kõrval sissevaadet Aleksandri isiksusse ja tema poliitilisse visiooni. Autor käsitleb Aleksandrit mitte ainult vallutajana, vaid ka mõtlejana, kelle unistuseks oli ühtne ja rahulik maailm, kus Lääs ja Ida eksisteerivad koos mitte vastanduses, vaid sümbioosis. Selline ideaalism oli harukordne tema ajastu verises poliitikas, kus võim ja sõjaline jõud olid esmatähtsad.

Raamat jälgib Aleksandri elukäiku alates tema noorpõlvest Aristotelese õpetusel kuni impeeriumi laienemiseni Induse jõeni. Fischer-Fabian toob esile Aleksandri strateegilise geniaalsuse, aga ka tema julmad otsused ja keerulise loomuse. Erilist tähelepanu pöörab autor sellele, kuidas Aleksander püüdis ühendada erinevaid kultuure, võttes omaks ida kombeid ja soosides rahvastevahelisi abielusid. Ta ei tegutsenud üksnes vallutamise eesmärgil, vaid kujundas teadlikult uut poliitilist ja kultuurilist korda. Teoses on esitatud ka kriitiline pilk Aleksandri tegevuse tagajärgedele, sealhulgas sellele, kuidas tema varajane surm lõpetas suurejoonelise visiooni enne, kui see sai teoks saada.

Siegfried Fischer-Fabian (sündinud 1922) on saksa päritolu ajalookirjanik ja ajakirjanik, kelle teosed käsitlevad sageli inimeste ja ideede mõju ajaloo kulgemisele. Tema kirjutamislaad on ladus, kuid faktiliselt põhjalik, sidudes isiklikud portreed laiemate ühiskondlike ja poliitiliste protsessidega. „Aleksander Suur“ sobitub tema loomingu sekka kui elav ja arutlev käsitlus ajaloolisest isikust, kelle mõju ulatub kaugele väljapoole tema enda elu ja ajastut. Fischer-Fabiani vaatenurk rõhutab, et ka suurimad vallutajad ei ole vaid sõjamehed, vaid ka unistajad, kelle ideed väärivad mõistmist ja hindamist.