Alasti nägu

Romaan „Alasti nägu” algab vaikses psühhoanalüütiku kabinetis, kuid juba esimestes peatükkides muutub see turvaline ruum ohtlikuks tsooniks. Dr Judd Stevens, edukas ja kogenud terapeut, satub ootamatult mõrtsuka sihtmärgiks. Kui tapetakse tema patsient ja seejärel sekretär, hakkab kogu tema elukorraldus lagunema. Politsei ei usu tema süütust ja töö, mis varem seisnes teiste mõtete lahtimõtestamises, muutub eneseanalüüsiks ellujäämise nimel. Sheldon juhib lugejat läbi pingeliste episoodide, kus iga kõrvalpilk ja näiliselt juhuslik märkus võivad viidata millelegi sügavamale. Peategelase psühholoogiline teadmistepagas muutub relvaks, kuid ka lõksuks, sest ratsionaalne meel peab toime tulema irratsionaalse hirmuga.

Teos seob omavahel põneviku ja psühholoogilise romaani elemendid. Lugu liigub kindla rütmiga läbi kahtluse, süü ja kinnisidee, luues tunde, et tegelikkus ise hakkab oma loogikat kaotama. Sheldon uurib, kuidas inimmeel reageerib survele ja kuidas hirm võib muuta ka kõige tasakaalukama inimese. Vastuse leidmine mõrvarile tähendab ühtlasi vastuse otsimist küsimusele, kui hästi keegi end tunneb. Raamat on üles ehitatud nagu terav dialoog mõistuse ja hullumeelsuse vahel, kus iga samm võib tuua lahenduse või uue kahtluse. Lõpplahendus ei põhine juhusel, vaid loogilisel mõtlemisel, mis asetab kogu sündmusteahela psühholoogilisse konteksti.

Sidney Sheldon oli Ameerika kirjanik ja stsenarist, kes saavutas tuntuse nii laval kui ekraanil juba enne oma kirjanduslikku edu. Tema teosed on sageli üles ehitatud filmilikult – stseenid vahelduvad kiiresti, dialoogid kannavad tegevust ja iga peatükk lõpeb pingelise küsimusega. Sheldoni looming keskendub inimeste varjatud motiividele ja võimuihadele, mis kerkivad esile ootamatutes olukordades. „Alasti nägu” oli tema debüütromaan, mille edu rajas aluse hilisematele menukitele. Autor oskab põnevuse kaudu paljastada psühholoogilist tõde – seda, kuidas näiliselt tugev inimene võib murduda ja kuidas tõde ise võib olla kõige ohtlikum relv.