Ajal, mil ma vilistasin

“Ajal, mil ma vilistasin” on Shūsaku Endō romaan, mis ilmus eesti keeles 1988. aastal. Teose algversioon kandis jaapani keeles pealkirja “When I Whistle” ning pärineb 1970. aastatest. Raamatu keskmes on pere, kus isa ja poja maailmavaated põrkuvad. Isa on tagasihoidlik ja hooliv inimene, kes väärtustab inimlikkust ja südametunnistust. Tema poeg, noor arst, näeb elu aga teises valguses: edasijõudmiseks tuleb kasutada kõiki võimalusi, sealhulgas intriige ja tutvusi. Sellest kasvab välja põlvkondade vaheline konflikt, mis viib lugeja küsimuseni, mida tähendab eetiline elu edu ja karjääri kõrval.

Romaan avab kahe erineva ajastu väärtushinnanguid. Isa esindab traditsioonilisemat hoiakut, mis rõhutab empaatiat ja ausust, samas kui poeg sümboliseerib modernset ja pragmaatilist suhtumist, kus edu on tähtsam kui isiklik ausus. Teos ei piirdu vaid ühe pere looga, vaid osutab ka laiemale ühiskondlikule muutusele. Nii tekib pilt Jaapani kiirest arengust ja sellega kaasnevatest pingetest, mis avalduvad kõige teravamalt just perekonna sees. Endō kasutab detailset ja poeetilist stiili, et näidata, kuidas väiksed igapäevased valikud kasvavad suuremateks moraalseteks küsimusteks.

Shūsaku Endō (1923–1996) oli üks 20. sajandi olulisemaid jaapani kirjanikke. Ta kuulus sõjajärgse kirjandusliku põlvkonna hulka ning on tuntud oma sügavuti minevate romaanide poolest, kus põimuvad kristlikud ja jaapani kultuurilised teemad. Endō teoste läbivaks jooneks on inimese haavatavus ja otsingud elu mõtte järele. Tema tuntuim romaan on “Vaikus”, mis käsitleb ristiusu ja jaapani traditsioonide kokkupõrget 17. sajandil. “Ajal, mil ma vilistasin” näitab aga autori huvi kaasaegsete probleemide vastu, eriti perekonna ja ühiskonna väärtuskonfliktide kujutamisel.