Sevastoopoli rasked päevad 1. osa

Sergei Sergejev-Tsenski romaani „Sevastoopoli rasked päevad” esimene osa on monumentaalne kujutus Krimmi sõja aegsetest sündmustest, keskendudes eeskätt Sevastoopoli kaitsmisele aastail 1854–1855. Teos algab ajalooliste sündmuste kujutamisega, kus linnaelanikud ja sõjaväelased seisavad silmitsi ootamatu, ent paratamatu piiramisrõngaga. Autori eesmärk ei ole üksnes lahingute dokumenteerimine, vaid inimlike valikute ja vaimse vastupidavuse lahtimõtestamine sõja kaose ja hävingu taustal. Esimene osa käsitleb eeskätt ettevalmistusi, esimesi kokkupõrkeid ja järk-järgulist olukorra pingestumist – peategelased, sh ohvitserid, arstid ja lihtsad sõdurid, ilmuvad lavale eri motiivide ja taustadega, kuid nende saatused hakkavad aegamööda ühtlustuma.

Romaani läbib tugev dokumentaalne joon, mis põimub psühholoogilise süvenemisega. Sergejev-Tsenski annab detailse ülevaate sellest, kuidas lahinguks valmistutakse, milline on argielu piiramisrõngas, kuidas hirm, au, väsimus ja patriotism põimuvad üheks pingeliseks igapäevaks. Erilist tähelepanu pöörab autor linnaelanike ja sõjaväelaste moraalsele seisundile – see ei ole heroiline eepos, vaid sageli kaootiline ja lootust heitev sissevaade inimhinge. Samas ilmneb ka tugeva tahte ja ühtekuuluvustunde sünd, mis loob vastupanu aluse. Teose esimeses osas ei jõuta veel otsustavate sündmusteni, kuid pingestatus ja ajalooline määravus on juba selgelt tajutavad. Iga stseen, olgu see suurtükitules või haiglas, toob esile sõja mitmetasandilise mõju inimeludele.

Sergei Sergejev-Tsenski (1875–1958) oli vene nõukogude kirjanik, kes oli tuntud oma ajalooliste romaanide ja eepiliste narratiivide poolest. Ta pühendas „Sevastoopoli rasked päevad” mitmeid aastaid uurimistööle ja kirjutamisele, soovides anda edasi Krimmi sõja ajaloolist olulisust ja moraalset mõõdet. Talle oli oluline kujutada mitte ainult sündmuste kronoloogiat, vaid ka sõja eetilist ja sotsiaalset mõju ühiskonnale ning üksikisikule. Romaani esimene osa paistab silma oma ulatuse, täpsuse ja empaatiaga, millega ta suhtub nii tuntud ajaloolistesse isikutesse kui ka anonüümsetesse osalejatesse, luues laia pildi ühest Vene ajaloo raskemast, ent mälestusväärsemast episoodist.