Mägituul. Ära loovuta kuningannat

Sergei Sartakovi kogumik „Mägituul. Ära loovuta kuningannat” koondab kaks jutustust, mida seob ühine idee – inimene on inimesele sõber. Lood kulgevad Siberi karmides oludes, kus peategelased seisavad silmitsi nii töö kui ka inimsuhete katsumustega. Kirjanik rõhutab tööoskuse ja tööarmastuse tähtsust, esitades need elu orgaanilise osana, mis annab jõu ja suuna. Vastandina seatakse esile tegelane Ilja Šahvorostov, kelles kehastub alatuse ja tühisuse joon, luues kontrasti inimliku väärikuse ja vastutustunde vahel.

Jutustuste ülesehitus vaheldub detailsete looduskirjelduste ja sündmustiku dünaamika vahel. Siberi loodus on kujutatud haaravalt, pakkudes tausta, milles inimeste valikud ja iseloomud eriti selgelt esile kerkivad. Autor ei jutusta pealetükkivalt ega moraliseeri, vaid seob eetilise sõnumi sujuvalt sündmuste kulgu. Paiguti kaldub tegevus põnevuslugude laadile, mis lisab tekstile hoogsust ja köitvust. Nii avab raamat ühtaegu looduse ja töö maailma, kuid ka inimese sisemised otsused ja nende tagajärjed.

Sergei Sartakov (1913–1995) oli vene kirjanik, kelle looming keskendus Siberi temaatikale ja lihtsate inimeste elule. Tema teostes põimusid realistlikud olustikukirjeldused moraalsete ja filosoofiliste küsimustega. Sartakov rõhutas sageli töö rolli inimese kujunemises ning aususe ja väärikuse säilitamist ka keerulistes oludes. Ta kuulus Nõukogude aja kirjanike hulka, kelle looming oli seotud omaaegsete ideoloogiliste ootustega, kuid samas tõi ta tekstidesse elulist detaili ja sisemist pinget. „Mägituul” ja „Ära loovuta kuningannat” on näited tema oskusest ühendada ehedad loodus- ja tööpildid inimliku vastutuse ja sõpruse teemadega.