Selgroogsete zooloogia

Sergei Naumovi „Selgroogsete zooloogia“ on süsteemne ja teaduslik käsitlus, mis annab põhjaliku ülevaate selgroogsete loomade ehitusest, füsioloogiast, arengust ja süstemaatikast. Teos oli oma ilmumisajal üks olulisemaid õpikuid bioloogiatudengitele ja loodusteadlastele, pakkudes akadeemilise täpsusega teavet selgroogsete põhirühmade – kalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate – kohta. Iga rühma juures kirjeldatakse tüüpilisi esindajaid, anatoomilisi eripärasid, kohastumusi ja evolutsioonilisi seoseid. Suurt tähelepanu pööratakse võrdlevale anatoomiale ja arengubioloogiale, mis aitavad mõista loomade vahelist sugulust ja kohastumisi eri keskkondades.

Raamat on üles ehitatud loogilise ja metoodilise struktuuri järgi: üldine osa käsitleb selgroogsete põhilisi tunnuseid ja arenguloolisi algtõdesid, seejärel järgnevad peatükid, mis keskenduvad konkreetsetele loomarühmadele. Teoses esitatakse rohkeid jooniseid ja skeeme, mis illustreerivad loomanähtuste ja -struktuuride kirjeldusi, muutes keerukad teemad arusaadavamaks. Lisaks morfoloogiale ja süstemaatikale käsitletakse ka loomade ökoloogilisi rolle ja käitumuslikke iseärasusi, kuivõrd need on olulised mõistmaks liigisisest ja -vahelist mitmekesisust. Vaatamata ajastule omasele keelekasutusele ja tollase teadusparadigma mõjudele, on teoses säilinud kõrge teaduslik väärtus.

Sergei Naumov oli Nõukogude bioloog ja zooloogiaprofessor, kes osales aktiivselt õpikute ja teaduspublikatsioonide koostamises 20. sajandi keskpaigas. Tema tööd mõjutasid paljusid põlvkondi biolooge kogu Nõukogude Liidus ja ka Eestis, kus „Selgroogsete zooloogia“ kujunes oluliseks õppevahendiks ülikoolides. Naumovi käsitlus on esinduslik näide klassikalisest zooloogilisest koolkonnast, milles rõhutatakse süsteemsust, loodusliku mitmekesisuse tundmist ja teaduslikku vaatlusmeetodit. Kuigi paljusid teaduslikke seisukohti on hiljem täpsustatud või ümber hinnatud, pakub teos endiselt väärtuslikku sissevaadet selgroogsete loomade uurimise ajalukku ja arengusse.