Soosauniku tütar

„Soosauniku tütar“ on Selma Lagerlöfi jutustuste kogumik, mis toob eesti keeles lugejani kolm eri ajast pärinevat teost. Pealkirjajutustus „Soosauniku tütar“ (1908) on rahvaeluaineline lugu, milles kesksel kohal on inimese sisemine väärikus ja hingejõud. „Ühe mõisa lugu“ (1899) ja „Härra Arne varandus“ (1904) on legendilaadsed jutustused, mis viivad lugeja müstilise ja ajaloolise ainese juurde. Kõiki kolme ühendab motiiv, et armastus ja hingepuhtus võivad olla lunastavad jõud, mis aitavad inimesel ületada nii isiklikke kui ka ühiskondlikke raskusi.

Kogumik toob esile Lagerlöfi oskuse siduda realistlikku ja müütilist ainest, muutes tema lood korraga igapäevaselt äratuntavaks ja samas ajatuteks. „Härra Arne varandus“ on mõrvarite ja varanduse ümber keerlev lugu, kus süü ja lunastus põimuvad armastusega. „Ühe mõisa lugu“ avab perekonna ja maa saatuse, sidudes ajaloolised sündmused inimese isikliku kogemusega. „Soosauniku tütar“ aga pakub pilguheitu talurahva elusse, kus lihtsates oludes ilmneb suur sisemine jõud. Need jutustused koos annavad hea pildi autori loomingust, kus ühiskondlik ja inimlik, argine ja üleloomulik toetavad üksteist.

Selma Lagerlöf (1858–1940) oli rootsi kirjanik ja esimene naine, kes pälvis Nobeli kirjandusauhinna (1909). Ta on tuntud nii romaanide, legendide kui ka lastejutustuste autorina, olles loonud Skandinaavia kirjandusse erilise poeetilise ja rahvapärase stiili. Tema loomingus põimuvad sügavad eetilised teemad, rahvapärimus ja romantiline kujundikeel. Lagerlöf on rahvusvaheliselt tuntud eeskätt lasteraamatu „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi“ autorina, kuid tema legendilaadsed ja rahvaeluainelised jutustused kuuluvad samuti maailmakirjanduse klassikasse. „Soosauniku tütar“ avabki ühe osa sellest mitmekülgsest pärandist, tuues esile armastuse ja lunastuse teema kui Lagerlöfi loomingu ühe tuuma.