Soosauniku tütar

Selma Lagerlöfi Soosauniku tütar jutustab loo noorest naisest, kelle elu kulgeb kõrvalises paigas, kus maastik ja vaikimine määravad inimeste suhteid rohkem kui sõnad. Peategelane elab koos isaga, kelle olemasolu on karm ja vaikiv, kuid mitte vägivaldne. Naise maailm koosneb väikestest toimingutest, hooajalistest muutustest ja harvadest kokkupuudetest välise eluga. Lugu ei keskendu sündmustele, vaid seisundile, kus inimene püsib piirialal, ilma et oleks täielikult sees või väljas.

Tekst ei ava tegelaste sisemaailma otse, vaid laseb sellel ilmneda läbi vaikuste ja üksikute liigutuste. Tütre ja isa vaheline side ei ole seletatud, kuid on pidevalt kohal. Aeg liigub aeglaselt, ja muutus, kui see üldse tuleb, ei saabu äkiliselt. Lagerlöf ei anna hinnanguid, ei vaidlusta ega õigusta. Soosauniku tütar on lugu elust, mis kulgeb märkamatult, ilma väljapääsu või lõpliku lahenduseta. Inimene kohaneb, mitte ei murra välja. Tekst jääb vaoshoituks, jälgides elu sellisena, nagu see end ilmutab neile, kes kuulavad rohkem kui räägivad.