Löwensköldi sõrmus. Charlotte Löwensköld. Anna Svärd

„Löwensköldi sõrmus. Charlotte Löwensköld. Anna Svärd” on Selma Lagerlöfi romaanitriloogia, mis ilmus aastatel 1925–1928 ning mille keskmes on armastus, pühendumine ja inimlik vastutus. Teoste siduvaks motiiviks on ühe perekonna ja nende järeltulijate saatus, mida varjutab legendaarse sõrmuse needus. Esimene romaan, „Löwensköldi sõrmus”, tugineb rahvapärimuslikule jutustusele surnu kättemaksust, mis toob kannatusi mitte ainult süüdlastele, vaid ka süütutele, ulatudes põlvest põlve. See loob tumeda tausta, millel inimeste isiklikud valikud ja kirgede keerukus saavad saatusliku kaalu.

Triloogia teine osa, „Charlotte Löwensköld”, keskendub noore aadlineiu ja idealisti Karl-Artur Ekenstedti armastusloole. Charlotte’i võitlus oma armsama päästmiseks on ühtaegu lugu ennastsalgavusest ja valusast läbikukkumisest, kus esile tõuseb ka emaarmastuse pimedam pool. Kolmas romaan, „Anna Svärd”, kujutab Karl-Arturi abielu ja allakäiku, milles kajastuvad tema iseloomu nõrkused ja eluvalikute traagika. Samas leiab lugu ootamatu pöörde, kui Charlotte tuleb taas esile ja aitab vabastada Karl-Arturi tema elu varjutanud painest. Nii põimuvad kogu triloogias romantiline süžee, rahvapärimuslikud motiivid ja sügavad moraalsed küsimused.

Selma Lagerlöf (1858–1940) oli Rootsi kirjanik ja esimene naine, kes pälvis Nobeli kirjandusauhinna (1909). Tema loomingut iseloomustab rahvapärimuste ja ajalooliste ainete ühendamine poeetilise kujutlusvõime ja psühholoogilise süvenemisega. Lagerlöf sai tuntuks juba oma esikromaaniga „Gösta Berlingi saaga” ning tema teosed on leidnud rahvusvahelist tunnustust nii lastekirjanduse („Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi”) kui ka ajalooliste ja realistlike romaanide kaudu. „Löwensköldi triloogia” kuulub tema küpse loomingu hulka, käsitledes inimliku õnne ja kaasinimeste teenimise temaatikat, sidudes omavahel legendi, psühholoogilise draama ja sotsiaalse kommentaari.