Selgrootute zooloogia. Õpik kõrgkoolidele

„Selgrootute zooloogia” on kõrgkoolidele mõeldud õpik, mis valmis 1960. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel. Teos on suunatud eeskätt ülikoolide bioloogia osakonna ja pedagoogiliste instituutide loodusteaduskonna üliõpilastele, pakkudes süsteemset ülevaadet selgrootute loomade ehitusest, talitlusest ja liigilisest mitmekesisusest. Raamat kuulub oma aja tähtsamate loodusteaduslike õpikute hulka, mille eesmärk oli tagada terviklik ja teaduslikult põhjendatud alusmaterjal üliõpilastele nii teoreetiliseks ettevalmistuseks kui ka praktiliseks õppetööks.

Õpiku ülesehitus järgib zooloogia traditsioonilist käsitlusviisi, alustades lihtsamatest organismirühmadest ja liikudes järjest keerukamate selgrootute juurde. Käsitletakse näiteks algloomi, käsnasid, ainuõõsseid, usse, lülijalgseid, limuseid ja teisi suuremaid rühmi. Iga peatükk tutvustab nende ehitust, elutegevuse eripärasid ja ökoloogilist rolli looduses. Erilist tähelepanu on pööratud ka praktilisele poolele: õpik sisaldab kirjeldusi ja jooniseid, mis aitavad tudengitel õppematerjali paremini omandada ning seostada teooriat vaatluste ja laboritööga. Selline käsitlus andis hea aluse edasiseks spetsialiseerumiseks zooloogia ja bioloogia teadusvaldkondades.

„Selgrootute zooloogia” on oma aja oluliseks allikaks, sest koondas kokku süsteemse teadmise, mis oli vajalik nii õpetajate ettevalmistuseks kui ka loodusteadlaste harimiseks. Teos aitas kujundada terviklikku arusaama eluslooduse mitmekesisusest ja loomariigi alusehitusest. Õpiku väärtus seisneb lisaks hariduslikule funktsioonile ka teadusajaloolises tähenduses, olles tunnistus sellest, kuidas zooloogiat õpetati ja mõtestati Eestis 20. sajandi keskpaiku.